1. Kaks õiget kasutust
Ainult kaks olukorda, kus indeksi rakendamine on metoodiliselt korrektne. Mõlemad puudutavad muutuse, mitte taseme hindamist.
Vanema hinnangu ajakohastamine, kui uut arvestust ei ole võimalik või mõistlik teha.
Lepingulise hinnamuutuse alus, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud.
Kõik muud kasutused on tõlgendused, mitte arvutused, ja neid tuleb ka nii esitada. Tõlgendus tuleb sellisena välja öelda.
2. Neli tingimust
Need peavad olema täidetud enne indeksi rakendamist. Vastasel juhul ei ole tulemus kontrollitav.
| Tingimus | Miks |
|---|---|
| Õige hoonegrupp | kulustruktuur erineb hoonetüübiti |
| Õige näitaja, uusehitus või remont ja rekonstrueerimine | need on eri indeksid |
| Selge lähtekuupäev | indeks mõõdab muutust kahe hetke vahel |
| Teadmine, millist kulukihti ajakohastatakse | indeks katab otsekulusid |
Neljas tingimus tähendab praktikas, et vana pakkumise koguhinna korrutamine indeksi muutusega eeldab, et üldkulud ja kasum muutusid samas tempos. See eeldus on harva tõene.
3. Millal indeks eksitab
Neli olukorda, kus tulemus on vale.
| Olukord | Miks tulemus on vale |
|---|---|
| Projekt on vahepeal muutunud | indeks ajakohastab hinda, mitte sisu |
| Hoonetüüp ei vasta valitud näitajale | vale kulustruktuur |
| Ajavahemik on pikk | kulustruktuur ise võib olla muutunud |
| Turusituatsioon on järsult muutunud | marginaal liigub sisenditest sõltumatult |
Esimene olukord on kõige sagedasem ja kõige kergemini märkamata jääv. Kaks aastat vana hinnang puudutab peaaegu alati veidi teistsugust hoonet, ja indekseerimine annab siis täpse arvu vale asja kohta.
4. Mida lepingus täpsustada
Neli punkti, ilma milleta indekseerimistingimus ei ole rakendatav. Need puudutavad näitajat, baaskuupäeva ja ulatust.
Milline näitaja täpselt, hoonegrupp ja liik nimetatuna.
Milline lähtekuupäev või lähteperiood.
Milline osa hinnast on indekseeritav, sest tavaliselt ei ole see kogu summa. Osa tuleb lepingus nimetada.
Millise sagedusega ja millise avaldamisviivitusega arvestatakse.
Neljas punkt on Eesti kontekstis oluline, sest indeksit avaldatakse kvartaalselt ja avaldamine toimub kvartali lõppemise järel. See tähendab, et lepingu sõlmimise hetkel ei ole jooksva kvartali näitaja veel teada, ja indekseerimistingimus peab ütlema, mida sel juhul kasutatakse.
5. Kõige lihtsam korrektne kasutus
Üks lähenemine toimib peaaegu alati: kasuta indeksit suundumuse, mitte täpse summa saamiseks. Nii jääb tulemus kaitstavaks.
| Ütle | Ära ütle |
|---|---|
| Sisendikulud on selle perioodi jooksul tõusnud ligikaudu nii palju, mistõttu vana hinnang on tõenäoliselt madal | Vana hinnang korrutatuna indeksiga annab uue hinna |
Esimene lause on tõene ja kasulik. Teine on täpne näiliselt ja vale sisuliselt: see annab sendini arvutatud summa, mille alus ei kehti.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Indeksi metoodiliselt korrektne kasutus piirdub kahe olukorraga: vanema hinnangu ajakohastamine ja lepinguline hinnamuutus. Enne rakendamist peavad olema täidetud neli tingimust, ja neli olukorda muudavad tulemuse valeks, millest sagedasem on projekti enda muutumine. Lepingus tuleb täpsustada näitaja, lähtekuupäev, indekseeritav osa ja avaldamisviivitus, sest indeksit avaldatakse kvartaalselt kvartali lõppemise järel.
Neli reeglit: kontrolli, kas projekt on vahepeal muutunud, enne igasugust indekseerimist. Nimeta kasutatud näitaja täpselt, eriti lepingulises kontekstis. Arvesta avaldamisviivitust, sest jooksva kvartali andmed ei ole veel olemas. Esita tulemus suundumusena, kui kasutus ei ole lepinguline.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei ole hinnapakkumine.