1. Kaks dokumenti
Eelarve on ettevõtte sisemine arvutus, pakkumus on tellijale esitatav dokument, ja nende suhe seletab enamiku võrdlemisraskustest. Nende vahe ei ole vormiline vaid sisuline.
| Eelarve | Pakkumus | |
|---|---|---|
| Kellele | ettevõttele endale | tellijale |
| Sisu | tegelikud kulud võimalikult täpselt | kulud koos üldkulude ja kasumiga |
| Detailsus | suurem | enamasti väiksem |
Katet ei jagata ridade vahel ühtlaselt: erialaste allikate järgi saavad read, mida ettevõte suudab odavamalt ehitada, sageli suurema katte. Ridade kaupa võrdlemine võrdleb seetõttu hinnastamisstrateegiat, mitte kulusid.
2. Struktuur ja standard
Ehituskulude liigitamiseks ei ole vaja midagi välja mõelda, ja see on selle juhendi kõige praktilisem tähelepanek. Standard on olemas ja avaldatud.
Eestis on kehtiv standard, mis on kehtinud üle kahekümne aasta, ja üks selle aluseks olnud kavanditest oli koostatud ehitusettevõtjate endi esindusorganisatsiooni poolt. Struktureeritud eelarvestamine ei ole seega väljastpoolt tulnud nõue vaid valdkonna enda kokkulepe, mida kasutatakse vähem kui võiks.
3. Mahud
Eelarvestamise raskuskese ei ole hind vaid maht, ja see nihutab kogu tähelepanu. Mahtude arvutamine määrab tulemuse täpsuse.
Erialaste allikate järgi on mahtude arvutamine ajamahukas, nõuab täpsust ja kogemust, ning vigade arv kasvab koos projekti mahuga. Kui algandmed on kõigil pakkujatel samad, peaksid kõik jõudma samale tulemusele, mistõttu erialase õppematerjali sõnastuses ainus, mis erinevate arvutuste vahel tegelikult erineb, on vead.
4. Jälgimine
Eelarve, mida ei jälgita, on prognoos, ja prognoos ei ole juhtimisvahend. Jälgimine algab enne ehitust.
Eelarve ületamine ei ole sündmus, mis juhtub lõpus: see koguneb kogu ehituse vältel ja avastatakse lõpus. Sellest järeldub jälgimise tegelik eesmärk, mida sageli valesti mõistetakse: eesmärk ei ole kulu vähendamine vaid otsuse võimaldamine õigel ajal.
5. Tellija roll
Ettevõte ei muuda oma pakkumuse vormi ilma põhjuseta, ja ükski pakkuja ei saa ühtset vormi üksi kehtestada, sest see tähendaks konkurentidest erinevat ja raskemini loetavat dokumenti. Vormi määrab hanke tingimus.
Erialaste allikate järgi on tellija teadlikkus ja nõudmine see hoob, mis peaks edasi viima ühtse pakkumise vormi suunas. Muutus tuleb seega nõudluse poolelt, mitte pakkumise poolelt.
6. Kolm asja, mida küsida
Kolm nõuet lahendavad kolm eri probleemi, ja ükski neist ei puuduta ettevõtte kulusid. Need puudutavad üksnes esitusviisi.
| Mida küsida | Mille see lahendab |
|---|---|
| Ühine struktuur | võrreldavuse |
| Mahud | kordustöö ja mahuvaidluse |
| Ühikhinnad | muudatuste hinnastamise |
Ükski neist ei paljasta ettevõtte kulusid ega marginaali, sest ühikhind on müügihind, mitte ostuhind. Kõik kolm on ettevõttel juba olemas, mistõttu nõudmine ei tähenda lisatööd vaid teistsugust vormistust.
7. Üks test, mis ei nõua eelarvestamise oskust
Erialases allikas sõnastatud kontrollküsimus, mille saab esitada iga tellija. Vastus näitab pakkumuse võrreldavust.
Kui ehitaja annaks homme sama pakkumise pangale, omanikujärelevalvele või teisele ehitusspetsialistile lugemiseks, kas nad saaksid täpselt aru, mida selle hinna eest tehakse. Kui vastus on ei, ei ole pakkumus otsustamiseks piisav.
Test on kasulik just seetõttu, et see ei eelda eelarvestamise oskust: see hindab dokumendi loetavust, mitte selle arvude õigsust. Küsimus on kõigile pakkujatele sama.
8. Viis reeglit, mis eelnevast tulenevad
Otsusta mahtude siduvus enne pakkumuste küsimist, sest vaikimine kannab riski sellele, kes ei tea, et ta seda kannab. Otsus tuleb hanke tingimustesse kirja panna.
Küsi ühikhindu, mitte kulusid, sest müügihind on läbiräägitav ja ostuhind ei ole.
Võrdle kogusummat sama sisu juures, mitte ridu ükshaaval, sest kate on ridade vahel ebaühtlaselt jaotatud. Ridade vahe ei näita tegelikku kuluvahet.
Jälgi kohustust, mitte makstud summat, sest kinnitatud kuid arveldamata muudatus on juba kulu. Makseseis jääb kohustusest maha.
Lepi muudatuste hinnastamine kokku enne tööde algust, sest muudatus ehituse ajal ei ole konkurentsis. Hiljem puudub võrdlusalus.
Miks käesolev juhend hindu ei esita
Teadlik valik, mille põhjus on sama laadi kui energiatõhususe juhendis. Struktuur otsustatakse enne, mitte pärast.
Ehitushinnad muutuvad ja avaldatud viited pärinevad sageli turundusmaterjalidest. Vale hinnaootus on halvem kui hinna puudumine, sest see viib vale otsuseni ja annab valele otsusele kindluse tunde.
Juhend käsitleb seega meetodit, mitte hinnataset. Ehituse maksumuse suurusjärke käsitletakse eraldi juhendis.
Mida see juhend ei käsitle
Ehituse maksumuse suurusjärke ja hinnaindekseid käsitletakse eraldi juhendis, nagu ka riigihanke korda, ehitusluba, energiatõhusust ja renoveerimist. Käesolev juhend keskendub struktuurile.
Kokkuvõte
Ehitusettevõte arvutab kaks korda: eelarve endale ja pakkumuse tellijale, ning teine on enamasti vähem detailne kui esimene. Kate ei jagune ridade vahel ühtlaselt, mistõttu ridade võrdlemine võrdleb hinnastamisstrateegiat, mitte kulusid. Ehituskulude liigitamise standard on Eestis olemas ja kehtinud üle kahekümne aasta, ning eelarvestamise raskuskese on maht, mitte hind.
Tellija saab nõuda kolme asja, mis ei paljasta ettevõtte marginaali: ühist struktuuri, mahte ja ühikhindu. Kõik kolm on ettevõttel juba olemas, ja erialaste allikate järgi on just tellija nõudmine see hoob, mis viib ühtse pakkumise vormi suunas.
Juhend annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda hinnapakkumist ega pädeva spetsialisti hinnangut.