1. Kaks dokumenti ja nende erinevus
Erialaste allikate kirjeldus on siin selge ja järjestikune. Eelarve valmib enne pakkumust.
| Samm | Sisu |
|---|---|
| 1 | Ettevõte koostab ehitustööde eelarve, kus arvutatakse võimalikult täpselt välja tööde tegelikud kulud |
| 2 | Eelarvele lisatakse üldkulud ja kasum |
| 3 | Saadud lõppsumma on tellijale esitatava hinnapakkumise lõppsumma |
| 4 | Pakkumine on enamasti veidi väiksema detailsusega kui eelarve |
Detail on seega olemas: see lihtsalt ei jõua tellijani samas vormis, ja kogu ülejäänud juhend tegeleb selle vahega. Vorm muutub esitamise hetkel.
2. Kuidas ehitusettevõte tegelikult arvutab
Erialaste allikate järgi koosneb eelarvestamine kolmest komponendist, millele sageli lisandub neljas. Need on mahud, ühikhinnad ja kate.
| Komponent | Sisu |
|---|---|
| Mahuarvutused | projekti ja jooniste läbitöötamine, tööde mahtude arvutamine |
| Tehnoloogia ja materjalide tundmine | kui palju materjali ühiku kohta kulub |
| Hinnaküsimised alltöövõtjatelt | sisendhindade kogumine |
| Alltöövõtt ise | tööd, mida ettevõte sisse ostab |
Näitena nimetatakse erialastes allikates, mitu kruvi ruutmeetri kohta tuleb kipsplaadi kinnitamisel arvestada. See on ressursipõhine arvutus, mitte ruutmeetri hinna korrutamine, ja seda tehakse iga pakkumuse jaoks uuesti.
3. Miks pakkumus on vähem detailne
Kolm põhjust, millest kolmas on avameelselt välja öeldud ja väärib tunnustamist, mitte kriitikat. See puudutab konkurentsi.
| Põhjus | Selgitus |
|---|---|
| Tellija soovib teistsugust vormi | pakkumus kirjutatakse ringi vastavalt sellele |
| Detailne pakkumus paljastab kulustruktuuri | see on ettevõtte konkurentsieelis |
| Kuluridade näitamine on ettevõtte jaoks sageli kõige raskem koht | erialaste allikate sõnastus |
Ettevõttel on legitiimne huvi mitte avaldada, kui palju ta millegi peal teenib. Küsimus ei ole seega selles, kas ettevõte peaks kõik avaldama, vaid milline detailsuse tase teeb pakkumused võrreldavaks ilma kulustruktuuri paljastamata.
4. Mida see tellijale tähendab
Kolm tagajärge, ja kolmas on selle juhendi tehniline tuum. See puudutab võrreldavust.
Saadud pakkumus ei näita, kuidas hind kujunes, ja kahe pakkumuse võrdlemine võrdleb seetõttu kokkuvõtteid, mitte arvutusi. Erinevus pakkumustes võib tuleneda kas sisust või katte jaotusest, mida käsitleb artikkel ridade võrdlemisest.
Kolmandat ei ole tellijale tavaliselt selgitatud, mistõttu ta tõlgendab hinnavahet sisuvahena ka siis, kui see on hinnastamisvahe. Selgitus muudaks tõlgenduse õigeks.
5. Mis sellest järeldub
Üks järeldus suunab kogu ülejäänud juhendi, ja see on tahtlikult ehitajate kasuks sõnastatud. Lahendus on hanke tingimustes.
Probleem ei ole selles, et ehitusettevõtted ei arvutaks piisavalt täpselt: nad arvutavad väga täpselt, sest muidu nad kaotaksid raha. Probleem on selles, et see arvutus jääb ettevõtte sisse, ja iga pakkuja teeb selle uuesti oma struktuuris.
Lahendus ei ole seega paluda ettevõtetel paremini arvutada vaid kokku leppida ühises struktuuris, milles tulemus esitatakse. Vorm on tellija otsustada.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Ehitusettevõte koostab esmalt eelarve tegelike kulude arvutamiseks, lisab üldkulud ja kasumi ning esitab pakkumuse, mis on enamasti vähem detailne. Eelarvestamine on ressursipõhine, hõlmates mahuarvutusi, materjalikulu tundmist ja alltöövõtjate hinnaküsimisi, mitte ruutmeetri hinna korrutamist. Pakkumuse väiksem detailsus on osalt legitiimne, sest detailne pakkumus paljastab kulustruktuuri, mis on ettevõtte konkurentsieelis.
Neli reeglit: ära tõlgenda pakkumuste hinnavahet automaatselt sisuvahena. Küsi struktuuri, mitte kulusid, sest teine on ettevõtte konkurentsieelis. Arvesta, et arvutus on tehtud, ainult vorm erineb. Suuna nõudmine ühisele struktuurile, mitte suuremale täpsusele.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda hinnapakkumist ega pädeva spetsialisti hinnangut.