Blogi

Struktuur, mis on juba olemas

📐 Teema4 min lugemisaeg

Mida sellest artiklist leiate Standard, mis on kehtinud üle kahekümne aasta, kes selle koostas, kuidas see kulusid jaotab, miks nimetusi ei tohi muuta, ja miks seda vähe kasutatakse.

Ehituskulude liigitamiseks ei ole vaja midagi välja mõelda. Eestis on selleks kehtiv standard, ja see on kehtinud üle kahekümne aasta.

1. Standard, mis on kehtinud üle kahekümne aasta

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse avaldatud teabe järgi on olukord selge ja ühemõtteline. Liigitus on standardiga juba paigas.

Mis Andmed
Standard EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine"
Kehtiv alates 4. novembrist 2005
Kinnitatud Eesti Standardikeskuse 31. oktoobri 2005 käskkirjaga
Staatus uusim versioon, vahepeal asendamata

Standard on seega olnud kättesaadav kogu selle aja, mil ehituse eelarvestamise probleeme on arutatud. Käesolev juhend standardi sisu ei reprodutseeri, sest tegemist on autoriõigusega kaitstud dokumendiga, mille terviktekst tuleb hankida standardikeskusest.

2. Kes selle koostas

Siin on üksikasi, mis muudab kogu arutelu tooni. Standard ei ole kohustuslik, vaid kokkuleppeline.

Standardi teabe järgi on selle aluseks kaks standardikavandit: „Ehituskulude liigitamine", koostatud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu poolt, ja „Ehituskulude juhtimine", koostatud erialase konsultatsioonifirma poolt. Kumbki kavand ei saavutanud arvamusküsitlusel konsensust, ja arutluste käigus otsustati koostada nende põhjal uus standard.

Struktureeritud eelarvestamine ei ole seega väljastpoolt tulnud nõue: ehitusettevõtjate endi esindusorganisatsioon oli üks selle algatajaid. Seda tasub meeles pidada, kui teemat ettevõtjaga arutatakse.

3. Kuidas see kulusid jaotab

Standardi teabe järgi on jaotuse põhiloogika kahetasandiline, ja üks eristus on tellijale eriti kasulik. Ülemine tasand katab hoone osad.

Kulud jaotatakse pearühmadeks, mis on tähistatud kulupositsioonidega. Osa positsioone kirjeldab tarindeid, ehk hoone füüsilisi osi. Kolm positsiooni ei ole ehituslikus tähenduses tarindid vaid ehituskorralduslikult olulised kulurühmad.

Kulurühm Millest sõltub
Tarindid projektlahendist ja selles esitatud kvaliteedinõuetest
Tellija kulud, ehitusplatsi korralduskulud, ehitusplatsi üldkulud ehitushanke ja tööde korraldamisest ning ehituskestusest

See eristus on tellija jaoks kõige kasulikum osa kogu standardist, sest see näitab, milliseid kulusid mõjutab projekt ja milliseid korraldus. Seda käsitleb artikkel ühisest liigitusest.

4. Miks nimetusi ei tohi muuta

Üks reegel on standardis otse välja öeldud, ja selle põhjus on praktiline. See puudutab positsioonide numeratsiooni.

Standardi teabe järgi täieneb positsiooni kood madalamal tasandil lisanumbriga, kuid kasutamisel tuleb kinni pidada liigituse kui terviku ülesehituse põhimõtetest, ning kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Nii säilib seos ülemise tasandiga.

Kui igaüks muudab nimetusi, kaob võrreldavus, mis on liigituse ainus mõte. Reegel on seega lühike: detailsust võib lisada, struktuuri ei tohi ümber teha.

5. Miks seda vähe kasutatakse

Kolm põhjust, mis on kõik struktuurilised, mitte kellegi süü. Need tulenevad turu korraldusest.

Standard ei ole kohustuslik, mistõttu selle kasutamine sõltub kokkuleppest. Standard on tasuline dokument, mis tuleb standardikeskusest hankida. Ja kui tellija seda ei nõua, ei ole ettevõttel põhjust oma sisemist struktuuri muuta.

Kolmas põhjus on määrav, ja see viib kogu juhendi järelduseni: muutuse hoob on tellija nõue. Standard on olemas, kättesaadav ja kehtiv, puudu on selle nõudmine.

Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit

Ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005 kehtib alates 4. novembrist 2005 ja on uusim versioon, ning selle aluseks olnud kahest kavandist ühe koostas Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Standard jaotab kulud tarinditeks, mis sõltuvad projektlahendist ja kvaliteedinõuetest, ning ehituskorralduslikeks rühmadeks, mis sõltuvad hanke korraldusest ja ehituskestusest. Detailsust võib lisada, kuid põhinimetusi ja nende sisu ei tohi muuta, sest siis kaob võrreldavus.

Neli reeglit: viita standardile nimepidi, kui nõuad struktuuri. Tuleta meelde, et ettevõtjate liit oli selle algatajaid. Erista tarindikulusid korralduskuludest, sest neid mõjutavad eri otsused. Ära muuda positsioonide nimetusi, vaid lisa detailsust madalamal tasandil.

Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda hinnapakkumist ega pädeva spetsialisti hinnangut.

Korduma kippuvad küsimused

Ei. Standard on kokkuleppeline ja seda kohaldatakse siis, kui pooled nii lepivad. Tellija saab selle hanke tingimustes nõuda.

Standardi teabe järgi on põhiloogika kahetasandiline: ülemine tasand katab hoone osad ja alumine täpsustab tööd. Positsiooni kood täieneb madalamal tasandil lisanumbritega.

Sest see teeb pakkumused võrreldavaks, ilma et pakkuja peaks avaldama oma kulustruktuuri. Ühine liigitus on kogu võrreldavuse tehniline alus.

Kolmel struktuurilisel põhjusel, mis tulenevad turu korraldusest, mitte kellegi hooletusest. Peamine on see, et keegi ei nõua liigitust hanke tingimustes.

Selle juhendi artiklid

Ehituse eelarvestamine ja kulude kontroll