1. Mis juhtub vaikimisi
Neli sammu järgnevad automaatselt, ja ükski osapool ei tee midagi valesti. Tulemus tuleneb korraldusest.
Iga pakkuja loeb sama projekti ja teeb oma jaotuse. Iga pakkuja arvutab mahud oma jaotuse järgi. Iga pakkuja otsustab ise, mis kuulub millisesse ritta. Ja tellija saab kolm pakkumust, mille read ei vasta üksteisele.
Tulemus on kasutu võrdlemiseks, ja see on struktuurne, mitte kellegi hooletus. Süüdlast siin ei ole.
2. Neli tagajärge tellijale
Need järgnevad üksteisele, ja teine on kõige kulukam. See puudutab varjatud puudujääki.
| Tagajärg | Sisu |
|---|---|
| Võrdlemine taandub üldsummale | muud võrreldavat ei ole |
| Puuduvat tööd ei ole näha | puuduv rida ei paista välja |
| Muudatuste hinnastamine käib ilma alusdokumendita | läbirääkimise teel |
| Osade ärajätmine ei ole võimalik | osade hind ei ole teada |
Teine on ka kõige raskemini avastatav: madalaim pakkumus võib olla madalaim just seetõttu, et midagi on puudu, ja see selgub ehituse ajal lisatööna. Puuduv töö ilmneb alles ehituse käigus.
3. Kaks tagajärge pakkujale
Need on vähem arutatud, kuid reaalsed, ja need selgitavad hinnataset. Mõju kandub kogu turule.
Pakkuja ei tea, kas konkurent arvestab sama sisu, ja selle ebakindluse katab ta riskivaruga. Ausalt kõike arvestav pakkuja kaotab sellele, kes arvestas vähem, mis on turu jaoks halb valik.
Erialaselt tähendab see, et struktuuri puudumine karistab põhjalikkust. Riskivaru ei kao seejuures kuhugi: see on tellija makstavas hinnas sees, ilma et keegi seda eraldi näeks.
4. Kus kulu tegelikult tekib
Kolm kohta, mis on kõik nähtamatud, ja kolmas on tellijale kõige käegakatsutavam. See puudutab muudatuste hinda.
| Kus | Kes maksab |
|---|---|
| Iga pakkuja mahuarvutuse aeg | jaguneb hindadesse |
| Riskivaru pakkumustes | tellija, teadmata |
| Lisatööd ehituse ajal | tellija, ilma konkurentsita |
Kolmandat seostatakse harva algse dokumendi puudumisega. Lisatöö, mis tuleneb puuduvast reast, ei ole töövõtja süü: see on hankedokumendi puudus.
5. Miks see olukord püsib
Kolm põhjust, mis on kõik mõistetavad, ja kolmas on klassikaline koordinatsiooniprobleem. Turg seda ise ei lahenda.
Struktuuri koostamine on töö, mille eest keegi peab maksma. Tellija ei tea, et seda saab nõuda, mida käsitleb artikkel tellija rollist. Ja ilma nõudmiseta ei ole ühelgi osapoolel eraldi motiivi seda teha.
Olukord on kõigile halvem, kuid ükski osapool ei saa seda üksi lahendada. Ainus osapool, kes saab, on see, kes tellib, sest tema määrab hanke tingimused.
6. Millal see kõige kallimaks läheb
Kolm olukorda, ja esimene on Eestis eriti asjakohane. See puudutab rekonstrueerimist.
Rekonstrueerimine, kus tööde piirid on niikuinii ebaselged. Mitme pakkuja võrdlemine, kus võrdlus on hanke ainus mõte. Ja pikk ehitusaeg, kus muudatusi tuleb kindlasti.
Rekonstrueerimise maht kasvab, ja seal on struktureeritud loetelu vahe kõige suurem, sest ilma selleta ei tea keegi täpselt, mis on hinna sees. Töömahud on seal ebaselgemad.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Struktuuri puudumisel tekib mitu erinevat struktuuri, ja tellija saab pakkumused, mille read ei vasta üksteisele, ilma et keegi oleks midagi valesti teinud. Neljast tagajärjest on kulukaim see, et puuduvat tööd ei ole näha, mistõttu madalaim pakkumus võib olla madalaim just väljajätu tõttu. Pakkuja katab ebakindluse riskivaruga, mistõttu struktuuri puudumine karistab põhjalikku pakkujat, ja riskivaru on tellija makstavas hinnas sees.
Neli reeglit: ära eelda, et võrreldavad pakkumused tulevad iseenesest. Arvesta, et struktuuri puudumine karistab põhjalikku pakkujat. Seosta hilisemad lisatööd algse dokumendi puudustega, mitte töövõtja käitumisega. Nõua struktuuri eriti rekonstrueerimisel, kus vahe on kõige suurem.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda hinnapakkumist ega pädeva spetsialisti hinnangut.