1. Miks muutus algab tellijast
Kolm põhjust, mis on läbivad kogu selles juhendis. Ettevõte ei muuda oma pakkumuse vormi ilma põhjuseta, sest praegune vorm töötab tema jaoks. Ükski pakkuja ei saa üksi ühtset vormi kehtestada, sest see ei ole tema otsustada. Ja tellija määrab hanke tingimused, mistõttu ainult tema saab vormi ette anda.
Erialaste allikate järgi on tellija teadlikkus ja nõudmine see hoob, mis peaks edasi viima ühtse pakkumise vormi suunas. See ei ole seega Quostra seisukoht vaid Eesti erialases kirjanduses juba varem sõnastatud järeldus: standard on olemas, ettevõtted arvutavad detailselt, ja vahele jääb ainult nõudmine.
2. Mida saab nõuda ja mida mitte
Piir on lihtne ja seda tasub meeles pidada sõna-sõnalt. Müügihind on läbiräägitav, ostuhind mitte.
| Saab nõuda | Ei ole mõtet nõuda |
|---|---|
| Ühist struktuuri, milles hinnad esitatakse | kulude ja katte eraldi näitamist |
| Mahte, mille annab tellija või mis esitatakse ühtsel kujul | alltöövõtjate ostuhindu |
| Ühikhindu, mis on müügihinnad | ettevõtte sisemist arvestust |
Vasakpoolset kolme käsitleb lähemalt artikkel kolmest asjast, ja ükski neist ei paljasta ettevõtte kulusid ega marginaali. Kõik kolm on ettevõttel niikuinii olemas, mistõttu nõue ei loo talle uut tööd vaid muudab esitusviisi.
Tellijal on õigus teada, mis on hinna sees. Tal ei ole vaja teada, kui palju pakkuja teenib. Selle piiri ületamine ei anna paremat hinda vaid võib viia selleni, et tugevaim pakkuja loobub.
3. Millal nõuda
Üks hetk, mida ei saa hiljem asendada, ja see on kogu juhendi kõige praktilisem järeldus. See on hanke tingimuste koostamine.
Nõuda tuleb enne pakkumuste küsimist. Pärast pakkumuste laekumist ei saa struktuuri enam muuta, sest see tähendaks uut hanget, ja pärast lepingu sõlmimist ei saa ühikhindu enam kokku leppida, sest konkurents on lõppenud.
Kolm nõuet maksavad ettevalmistuses vähe, ja hiljem ei ole nende puudumist võimalik parandada ühegi hinnaga. Muudatuste hinnastamine ilma ühikhindadeta on seejuures kogu ehitusaja kestev kulu, mida käsitleb artikkel muudatustest.
4. Mis juhtub, kui ei nõuta
Neli tagajärge, mis kõik tulenevad ühest tegemata jäänud otsusest. Otsus puudutab pakkumuse vormi.
| Tagajärg | Millal see ilmneb |
|---|---|
| Pakkumused ei ole võrreldavad | hindamisel |
| Puuduv töö ei paista välja | ehituse ajal |
| Muudatused hinnastatakse ilma konkurentsita | kogu ehituse vältel |
| Kulusid ei saa jälgida rea tasemel | kogu ehituse vältel |
Kaks viimast kestavad kogu ehituse, mida käsitleb artikkel kulude jälgimisest. Otsus, mis need neli ära hoiaks, oleks võtnud ettevalmistuses ühe lehekülje.
5. Kes on tellija selles juhendis
Kolm rolli, kellele see kehtib võrdselt, kuigi mahud erinevad. Hoob on kõigil kolmel sama.
Eraisik, kes ehitab või rekonstrueerib. Korteriühistu, kes tellib tööd. Ja ettevõte või asutus, kes tellib ehitust. Riigihankijal on lisaks eraldi reeglid, mida käsitletakse eraldi juhendis.
Kõigil kolmel on sama hoob: hanke tingimused määrab tellija, ja pakkumuse vorm järgneb neile. Vormi ei saa hiljem muuta.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Muutus algab tellijast, sest ettevõte ei muuda vormi ilma põhjuseta ja ükski pakkuja ei saa ühtset vormi üksi kehtestada, mistõttu erialased allikad nimetavad tellija nõudmist hoovaks. Nõuda saab ühist struktuuri, mahte ja ühikhindu, mis kõik on ettevõttel juba olemas ega paljasta marginaali, kuid kulude ja katte eraldi näitamist ei ole mõtet nõuda. Nõuda tuleb enne pakkumuste küsimist, sest pärast laekumist tähendaks struktuuri muutmine uut hanget ja pärast lepingut on konkurents lõppenud.
Neli reeglit: pane struktuur hanke tingimustesse, mitte hilisemasse kirjavahetusse. Hoia piir: mis on hinna sees, mitte kui palju keegi teenib. Lepi ühikhinnad kokku, kuni konkurents kestab. Arvesta, et neli tagajärge tulenevad ühest tegemata otsusest.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda hinnapakkumist ega pädeva spetsialisti hinnangut.