Kes struktuuri koostab

Igal variandil on tagajärg, ja kolmas on vaikimisi olukord. Vaikimisi arvutab iga pakkuja ise.

Koostaja	Mida ta toob kaasa
Projekteerija	tunneb lahendust, tal on joonised
Tellija või tema nõustaja	tunneb eelarvet ja vajadusi
Iga pakkuja eraldi	vaikimisi olukord, kui keegi teine seda ei tee

Kolmas variant on tervikuna kõige kallim, kuigi see ei ilmu kellegi arvel eraldi reana: kulu jaguneb kõigi pakkujate vahel ja tuleb tagasi hindades, mida käsitleb artikkel kordustööst. Kulu jaguneb pakkujate vahel.

Erialases kirjanduses on see argument selgelt sõnastatud, ja see ulatub eelarvestamisest kaugemale. Mõju ulatub kogu hankeni.

Erialaste allikate järgi tekib olukord, kus kui eelprojekti koostaja koostab nimekirja eesootavatest ja teostatavatest ehitustöödest ning arvutuslikest mahtudest, siis on ülevaade tulevasest hoonest olemas nii koostajal endal, tellijal kui ka pakkujal. Kolm osapoolt saavad seega sama pildi, mis on kogu argumendi tuum.

Sama allika järgi selgub varakult ka see, kui arhitekt on tellija nõudmisel konstrueerinud eriti keerulise või erilise sõlme või konstruktsiooni, sest sellisel juhul tuleb sellele viidata varajases planeerimise etapis. Loetelu koostamine on seega ka projekti kontroll, ja keerukas sõlm, mis ilmneb alles pakkumuste laekumisel, on kallim kui see, mis ilmneb projekteerimise ajal.

Igaüks võidab midagi erinevat, ja kolmanda kasu on suurem kui esmapilgul tundub. See puudutab väiksemaid ettevõtteid.

Osapool	Mida ta võidab
Projekteerija	näeb, kas lahendus on teostatav ja mõistlikult hinnastatav
Tellija	võrreldavad pakkumused ja teadmise, mis on hinna sees
Pakkuja	säästab mahuarvutuse aja ja saab kindluse, et konkurent arvestab sama sisu

Pakkuja ei riski enam sellega, et konkurent võidab, kuna arvestas midagi vähem. See on ehituses tavaline hirm, ja see tõstab kõigi pakkujate riskivaru.

Kolm takistust, mis on kõik lahendatavad, ja kolmas on kõige sagedasem. See puudutab tasustamist.

Projekteerimislepingus ei ole seda tööd ette nähtud, mistõttu keegi seda ei tee. Projekteerija ei pruugi olla eelarvestamises pädev, mis on eraldi eriala. Ja tellija ei tea seda küsida.

Esimene on kõige lihtsamini kõrvaldatav: töö tuleb projekteerimislepingusse kirjutada. Erialaste allikate järgi on tellija teadlikkus ja nõudmine see hoob, mis peaks edasi viima ühtse pakkumise vormi suunas, ning sama allikas märgib, et sellist kirjeldust võiks oodata kas standardist või juhenddokumentidest, kui koostatakse suuremahuliste tööde pakkumusi.

Üks võimalus, mida kasutatakse vähe.

Eraldi eelarvestaja või ehitusarvestuse teenus, kes koostab loetelu ja mahud projekti alusel. See on eraldi eriala, mis ei eelda projekteerijalt eelarvestamise pädevust, ja kulu on ühekordne ning jaguneb kõigi pakkumuste peale, mida käsitleb artikkel eelarve hinnast.

Praktiline järeldus on lühike: kui projekteerija seda ei tee, ei tähenda see, et keegi ei saaks. Selle võib tellida eraldi.

Struktuuri koostab kas projekteerija, tellija või iga pakkuja eraldi, ja viimane variant on tervikuna kõige kallim, kuigi see ei ilmu ühelgi arvel. Erialaste allikate järgi annab eelprojekti koostaja tehtud tööde ja mahtude loetelu sama ülevaate koostajale, tellijale ja pakkujale, ning see toob keerukad sõlmed välja projekteerimise ajal, mitte pakkumuste laekumisel. Kolm takistust on lahendatavad, ja lihtsaim lahendus on kirjutada see töö projekteerimislepingusse.

Neli reeglit: kirjuta tööde loetelu ja mahtude koostamine projekteerimislepingusse. Käsitle loetelu koostamist ka projekti kontrollina. Selgita pakkujale, et ühine loetelu vähendab ka tema riski. Telli vajadusel eraldi eelarvestaja, kui projekteerija seda tööd ei tee.