Mida edasi jälgida

Kõige selgemini teadaolev tulevane muudatus, ja see puudutab tavalist elamuprojekti. Selle jõustumine on juba teada.

Hoonetüüp	Millal nõue kehtib
Suuremad avalikud hooned	kehtib praegu
Elamu- ja tööstushooned	kavakohaselt alates 2028. aastast

Varjendite rajamine muutus samal ajal lihtsamaks. Kui varjendi jaoks rajatakse maa alla lisakorrus või tehakse maja külge juurdeehitus või kõrvalhoone, saab detailplaneeringu muutmise asemel kasutada projekteerimistingimusi. Puurkaevu ja varjendi rajamisel kaob ka asukoha eelneva kooskõlastamise kohustus, ning piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest.

Kes kavandab elamut, mille ehitus jääb 2028. aasta lähedale, peaks nõude ulatust jälgima juba projekteerimise ajal, sest varjend mõjutab hoone mahtu ja vundamenti. Kavakohaselt ei tähenda jõustunud, ja täpne ulatus tuleb kontrollida lähemal ajal.

Kolm asja selguvad alles kasutuses, mitte seadusetekstist. Need puudutavad halduspraktikat.

Mis selgub praktikas	Miks see loeb
Omavalitsuste tõlgendus uutest piiridest	näiteks keerukama hoone määratlus
Tehnosüsteemide erandi ulatus	praegu üldsõnaliselt kirjeldatud
Projekteerimistingimuste kasutamine detailplaneeringu asemel	määrab tegeliku ajavõidu

Kolmas rida on kõige suurema mõjuga, sest sellest sõltub, kas kuni kolme aasta asemel üks kuni kaks kuud kehtib laialt või kitsalt. Neid küsimusi ei lahenda seadusetekst vaid menetluspraktika, mis kujuneb kuude jooksul.

Kaks asja liiguvad pidevalt, ja nende muutus on vaikne. Need on lõivud ja registri andmed.

Riigilõivumäärad muutuvad riigilõivuseaduse muudatustega, ning ehitisregistri klassifikaatorid ja funktsioonid täienesid juba 1. augustil ja arenevad edasi. Kummastki ei teatata eraldi, mistõttu määrad ja registrivaade tuleb kontrollida iga projekti puhul, mitte tugineda varasemale.

Tasub välja öelda, sest see takistab tegutsemist just siis, kui tegutsemine on odavaim. Ootamine ei paranda olukorda.

Erialaste allikate järgi arvatakse sageli, et registrisse kandmata hoone omanik on automaatselt ebaseaduslik ehitaja ja teda ootab trahv. Tegelikult on seadusandja liikunud vastupidises suunas, lihtsustades seadustamist, mitte karmistades kontrolli.

See ei tähenda, et seadustamine oleks vabatahtlik, nagu käsitleb artikkel olemasolevatest ehitistest. Praktiline järeldus on siiski selge: hirm karistuse ees lükkab korrastamist edasi, kuigi just praegu on see kõige odavam.

Kolm põhjust kehtivad korraga, ja see kokkulangevus ei ole püsiv. Seetõttu tasub tegutseda praegu.

Tegur	Mõju
500 € riigilõiv kadus	otsene rahaline sääst
Enne 1995. aastat rajatud ehitiste tõendamiskoormus vähenes	vähem tööd ja vähem riski
Seadustamine muutus üldiselt selgemaks	vähem ebakindlust

Erialaste allikate soovitus on vaadata krundi dokumendid üle enne vaidlust, mitte pärast. Need kolm tegurit teevad selle praegu odavamaks kui varem, ja korrastamise kulu kasvab iga kord, kui see toimub surve all.

Varjendinõue puudutab praegu suuremaid avalikke hooneid ja laieneb kavakohaselt elamu- ja tööstushoonetele 2028. aastast, mistõttu see tuleb arvesse võtta juba praegu projekteeritavates elamutes. Varjendi rajamine ise muutus lihtsamaks projekteerimistingimuste kaudu, ja puurkaevu ning varjendi puhul kadus asukoha eelneva kooskõlastamise kohustus. Mitme uue piiri sisu selgub alles menetluspraktikas, ning riigilõivud ja registri funktsioonid muutuvad vaikselt ka ilma seadusemuudatuseta. Levinud eksiarvamus, et registrisse kandmata hoone omanikku ootab trahv, lükkab korrastamist edasi ajal, mil see on kõige odavam.

Neli reeglit: jälgi varjendinõude laienemist, kui projekt ulatub 2028. aasta lähedale. Ära tugine esimeste kuude tõlgendustele, vaid küsi uuesti, kui praktika on kujunenud. Kontrolli riigilõive ja registrivaadet iga projekti puhul. Kasuta praegust hetke vanade juhtumite lahendamiseks, sest tingimused on soodsaimad.