1. Kümne protsendi reegel
Kliimaministeeriumi teabe järgi on jaotus künnispõhine, mis hoiab arvutuse hallatavana. Künnis on määruses sätestatud.
Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele, mille köetav pind ületab 10 protsenti kogu hoone köetavast pinnast, sellele otstarbele vastav energiatõhususarv. Alla kümne protsendi jäävat otstarvet eraldi ei arvestata.
Praktiline tähelepanek puudutab piiri: otstarve, mis on kümne protsendi lähedal, tuleb arvutada täpselt, sest künnise ületamine lisab arvutusse ühe komponendi. Piiri lähedal tuleb arvutus üle kontrollida.
2. Kuidas kaalutud keskmist arvutatakse
Kaks eraldi arvutust, mida ei tohi segamini ajada, ja mille unustamine on levinud viga. Need puudutavad tulemust ja nõuet.
| Mida arvutatakse | Kuidas |
|---|---|
| Hoone energiatõhususarv ehk tulemus | hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine köetava pinna alusel |
| Maksimaalne lubatav energiatõhususarv ehk nõue | hoone osade piirväärtuste kaalutud keskmine köetava pinna alusel |
Vastavus tähendab, et esimene ei ületa teist. Kaalumine toimub mõlemal juhul köetava pinna alusel, mis teeb pinna määratluse siin eriti oluliseks.
3. Mida see praktikas tähendab
Kolm tagajärge, ja kolmas töötab tellija kasuks. Ühe hooneosa hea tulemus võib kompenseerida teise nõrgemat, sest keskmine on kaalutud, kuid kompenseerimine toimub sama kaalutud loogika sees: suurem osa kaalub rohkem.
Väikese, kuid energiamahuka osa mõju võib olla suurem, kui selle pind laseb arvata, sest selle otstarbe piirväärtus on tavaliselt kõrgem ja tõstab seega kaalutud lubatud taset. Erialaselt tähendab see, et otstarvete jaotus mõjutab nõuet, mitte ainult tulemust.
4. Miks otstarvete määratlus on strateegiline
Kolm põhjust muudavad otstarvete kirjeldamise arvutuse aluseks, mitte formaalsuseks. Kirjeldus mõjutab tulemust otseselt.
| Mida otstarve määrab | Tagajärg |
|---|---|
| Milline piirväärtus sellele osale kohaldub | otsene mõju nõudele |
| Otstarvete kombinatsioon | määrab kaalutud lubatud taseme |
| 10 protsendi künnis | määrab, kas otstarvet üldse eraldi arvestatakse |
Otstarve peab siiski vastama tegelikkusele, ja seda kontrollitakse menetluses. Otstarvete kirjeldamine tegelikkusele mittevastavalt ei ole optimeerimine vaid risk.
5. Mida kontrollida
Neli asja, ja neljas on kõige sagedasem vigade allikas. See puudutab köetava pinna jaotust.
Kontrolli, kas mõne otstarbe köetav pind ületab kümme protsenti, kas köetav pind on arvutatud määruse mõistes, ja kas iga otstarbe piirväärtus on võetud kehtivast lisast. Need kolm määravad arvutuse ülesehituse.
Kontrolli lõpuks, kas kaalutud keskmine on arvutatud mõlemal pool, nii tulemuse kui ka piirväärtuse jaoks. Just siin tehakse kõige rohkem vigu: keskmistatakse tulemus, kuid unustatakse keskmistada nõue.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Mitme kasutusotstarbega hoones saab oma energiatõhususarvu iga otstarve, mille köetav pind ületab kümme protsenti kogu hoone köetavast pinnast, ja alla künnise jäävat otstarvet eraldi ei arvestata. Nii hoone energiatõhususarv kui ka maksimaalne lubatav arv on köetava pinna alusel kaalutud keskmised, ja vastavus tähendab, et esimene ei ületa teist. Otstarvete jaotus mõjutab seega nõuet, mitte ainult tulemust, kuid otstarve peab vastama tegelikkusele, sest seda kontrollitakse menetluses.
Neli reeglit: arvuta iga otstarbe köetav pind eraldi künnise kontrollimiseks. Keskmista nii tulemus kui ka piirväärtus. Kasuta määruse pinnamõistet, mitte registris olevat. Kirjelda otstarbeid tegelikkusele vastavalt, sest kontroll toimub menetluses.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda kehtivate määruste ega pädeva spetsialisti hinnangut.