Blogi

Põhjendamatult madal pakkumus

📐 Artikkel5 min lugemisaeg

Mida sellest artiklist leiate Millal kontroll on kohustuslik enne ja pärast septembrit, mis see praktikas muudab, mida kontroll tähendab, miks madal pakkumus ei ole hankijale võit, ja mida hankija peaks siiski tegema.

Madalaim hind ei ole alati parim tulemus. Riigihangete seadus näeb seetõttu ette kontrolli, mille rahaline piir septembris tõuseb ligikaudu kolm ja pool korda.

1. Millal kontroll on kohustuslik

Kord muutub 1. septembril 2026.

Periood Kontroll kohustuslik ehitustöödel Kuidas piir on sõnastatud
Kuni 31.08.2026 alates 150 000 € viide riigihanke piirmäärale
Alates 01.09.2026 alates 500 000 € konkreetne rahaline väärtus

Kehtiva korra järgi tuleb ehitustööde riigihangete ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, teostada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrolli. Riigihanke piirmäär on ehitustöödel olnud 150 000 €.

Erialaste allikate järgi kaob septembrist seadusest viide riigihanke piirmäärale, mis on loogiline, sest see piirmäär ise kaob, ja see asendub konkreetse rahalise väärtusega 500 000 eurot. Kontrolli kohustuslikkus seotakse uue piiriga.

2. Mis see praktikas muudab

Kolm tagajärge. Keskmise suurusega ehitushangetes ei ole kontroll enam kohustuslik.

Sama muudatus puudutab alltöövõtjatega seotud kohustusi, mis olid seotud sama piiriga. Need liiguvad samale piirile.

Suurte hangete kord ei muutu, sest need ületavad uut piiri niikuinii. Kontroll jääb neis kohustuslikuks.

Praktiline mõju on kõige suurem vahemikus 150 000 kuni 500 000 eurot, kus kontroll oli kohustuslik ja enam ei ole. See on ehituses väga tavaline maksumusvahemik: fassaaditööd, katuse rekonstrueerimine, ühe korterelamu renoveerimine, väiksem koolihoone. Muudatus puudutab seetõttu palju hankeid.

3. Mida kontroll tähendab

Kolm sammu, kui kontroll toimub. Hankija tuvastab pakkumuse, mille maksumus tundub põhjendamatult madal.

Hankija nõuab pakkujalt selgitust maksumuse kujunemise kohta. Selgitus esitatakse kirjalikult.

Hankija hindab selgitust ja otsustab, kas pakkumus tagasi lükata. Otsus tuleb põhjendada.

Kontroll ei tähenda automaatset tagasilükkamist. Madal hind võib olla põhjendatud, näiteks tõhusama korralduse, soodsama tarneahela või juba objektil oleva tehnika tõttu. Tagasilükkamine on põhjendatud siis, kui selgitus ei veena, ja see otsus peab olema motiveeritud.

4. Miks madal pakkumus ei ole hankijale võit

Neli põhjust, mis kehtivad ka siis, kui kontroll ei ole kohustuslik. Need puudutavad lepingu täitmise riski.

Liiga madal pakkumus võib tähendada, et pakkuja ei ole kogu tööd arvestanud. Puuduv töö ilmneb ehituse käigus.

Puuduv töö ilmneb ehituse käigus lisatööna, mille hind ei ole enam konkurentsis. Konkurents toimus pakkumuste vahel; lisatöö hinnastatakse kahepoolselt.

Rahaliselt hädas töövõtja võib jätta töö pooleli, mis on hankija jaoks kõige kulukam tulemus: pooleli objekt, uus hange, ja teine töövõtja, kes ei taha võõra töö eest vastutada. Uue töövõtja leidmine võtab kuid.

Vaidluste tõenäosus kasvab, sest töövõtja otsib katet mujalt.

Kolmas põhjus on ehituses reaalne risk, ja seda ei kata ükski menetluslik lihtsustus. Kontrolli kadumine ei muuda seega riski vaid ainult kohustust seda kontrollida. See on kogu artikli tuum: seadusandja on andnud hankijale valiku, mitte kaitse.

5. Mida hankija peaks siiski tegema

Kolm soovitust, kui kontroll ei ole kohustuslik. Vaata pakkumuste hajuvust. Üks pakkumus, mis on teistest oluliselt madalam, väärib tähelepanu, ka 300 000 euro juures.

Küsi selgitust vabatahtlikult, kui hajuvus on suur.

Näe alusdokumentides ette kontrolli võimalus, kui hange on keerukas või pikk. Võimalus tuleb kirja panna eelnevalt.

Kolmas soovitus on ennetav: alusdokumentides sätestatud võimalus annab hankijale hiljem aluse küsida. Ilma selleta võib küsimine tunduda meelevaldne ja muutuda ise vaidlustuse aluseks. Kontrolli võimaluse kirjapanek maksab ühe lause, selle puudumine võib maksta hanke.

Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrolli kohustuslikkuse piir tõuseb ehitustöödel 1. septembril 2026 150 000 eurolt 500 000 euroni, ja viide riigihanke piirmäärale asendub konkreetse summaga. Mõju on suurim vahemikus 150 000 kuni 500 000 eurot, mis on ehituses väga tavaline. Kontroll ei tähenda automaatset tagasilükkamist, ja madal hind võib olla põhjendatud.

Neli reeglit: kontrolli, kumb piir kehtib, sõltuvalt menetluse algatamise kuupäevast. Ära loe kontrolli kadumist riski kadumiseks. Vaata pakkumuste hajuvust ka siis, kui kontroll ei ole kohustuslik. Näe kontrolli võimalus alusdokumentides ette keerukama hanke puhul.

Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.

Korduma kippuvad küsimused

Pakkumus, mille maksumus on nii madal, et tekib kahtlus, kas pakkuja on kogu nõutud töö arvestanud. Hankija nõuab siis pakkujalt kirjalikku selgitust maksumuse kujunemise kohta.

Ei. Kohustuslikkus on seotud piirmääraga ja septembrist muutub viide, mille külge see on seotud. Suurte hangete puhul jääb kontroll kohustuslikuks.

Sest liiga madal pakkumus kandub edasi lepingu täitmisse: puuduv töö ilmneb lisatöödena, vaidluste tõenäosus kasvab ja rahaliselt hädas töövõtja võib töö pooleli jätta.

Mitte automaatselt. Hankija hindab esitatud selgitust ja otsustab selle põhjal, kusjuures nii tagasilükkamine kui ka vastuvõtmine tuleb põhjendada.

Ehitustööde riigihanked Eestis: piirmäärad, menetlused ja 2026. aasta reform