1. Miks renoveerimine ei alga töödest
Kolm põhjust, mis kõik viivad sama järelduseni. Toetus ei rahasta töid vaid tulemust, ja määrav on, kas hoone energiaklass paraneb, mida käsitleb artikkel toetuse loogikast. Tulemust mõõdetakse võrreldes lähteolukorraga, mistõttu lähteolukord tuleb kõigepealt teada. Ja osa töid võib olla juba tehtud, mis piirab hilisemaid võimalusi, mida käsitleb artikkel varem tehtud töödest.
Tööde loetelust alustamine on seega vale ots. Õige ots on hoone praegune seisund, nii energeetiliselt, tehniliselt kui ka registriandmete poolest.
2. Kolm asja, mis peavad olema teada enne
Igaüks vastab eri küsimusele, ja kolmas jäetakse kõige sagedamini kõrvale. See puudutab tehnilist seisukorda.
| Mida teada | Millele see vastab |
|---|---|
| Hoone praegune energiaklass | tulemuse mõõtmise lähtejoon |
| Registriandmete vastavus tegelikkusele | toetuse taotlemise eeldus |
| Tehniline seisukord | mis on tegelikult vaja teha |
Kolmas jäetakse kõrvale seetõttu, et see ei ole otseselt toetusega seotud. Toetatav ei ole aga sama, mis vajalik: katuse läbijooks tuleb parandada olenemata sellest, kas see tõstab energiaklassi.
3. Mida lähtejoon otsustab
Neli asja sõltuvad praegusest klassist, ja esimene võib menetluse üldse ära lõpetada. Klass määrab nõutava klassitõusu.
Kas toetust on üldse võimalik saada, sest erialaste allikate järgi ei saa seda taotleda, kui hoonel on juba parim võimalik klass. Kui suur tõus on nõutav, ehk terviklikul rekonstrueerimisel klass C ja osalisel vähemalt ühe klassi tõus. Milline töömaht on selle tõusu saavutamiseks vajalik. Ja kas terviklik või osaline tee on realistlik, mida käsitleb artikkel kahest teest.
Ilma lähtejooneta ei saa ühelegi neist küsimustest vastata, ja projekteerimise tellimine enne seda tähendab riski, et lahendus ei vasta tingimustele. Lähtejoon tuleb seega esimesena paika panna.
4. Mis järjekorras tegutseda
Viis sammu, mille järjekord säästab raha, ja neljas otsustab ajakava. Järjekorra vahetamine maksab.
| # | Samm |
|---|---|
| 1 | Kontrollida ehitisregistri andmeid (registriandmed) |
| 2 | Selgitada välja praegune energiaklass |
| 3 | Hinnata tehnilist seisukorda (auditid) |
| 4 | Kontrollida toetuse tingimusi ja vooru seisu |
| 5 | Alles seejärel tellida projekt |
Neljas samm on eriti oluline seetõttu, et voorud avatakse ja suletakse tsükliliselt, mida käsitleb artikkel voorudest. Ettevalmistus peab olema vooru avanemiseks valmis.
5. Mis juhtub, kui järjekord on vale
Kolm tüüpilist tagajärge, ja teine on kõige sagedasem. See puudutab projekti ümbertegemist.
| Tagajärg | Millal see ilmneb |
|---|---|
| Projekt on tellitud, kuid ei vasta toetuse tingimustele | taotlemisel, ja projekt tuleb ümber teha |
| Registriandmed on valed | taotlus ei ole vastuvõetav enne parandamist |
| Tööd on osaliselt tehtud | see piirab toetuse liiki |
Teine on ühtlasi kõige lihtsamini välditav, sest registriandmeid ei vaadata enne, kui neid on vaja. Parandamine võtab aega, ja seda aega ei ole siis, kui voor on juba avatud.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Renoveerimine ei alga töödest vaid hoone praegusest seisundist, sest toetus rahastab tulemust ja tulemust mõõdetakse lähteolukorra suhtes. Enne projekti tuleb teada praegust energiaklassi, registriandmete vastavust ja tehnilist seisukorda, millest viimane jäetakse kõige sagedamini kõrvale, kuigi toetatav ei ole sama, mis vajalik. Viie sammu järjekord säästab raha, ja vale järjekorra kolmest tagajärjest on kõige sagedasem valede registriandmete avastamine siis, kui parandamiseks ei ole enam aega.
Neli reeglit: kontrolli registriandmeid enne kõike muud. Selgita klass välja enne projekteerimise tellimist. Hinda tehnilist seisukorda ka nende tööde osas, mida toetus ei kata. Kontrolli vooru seisu enne projekti tellimist, mitte pärast.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda toetust andva asutuse tingimusi.