1. Mis ettevalmistusse kuulub
Viis elementi eelnevad ehitusele.
| Element | Mida see annab |
|---|---|
| Geodeetiline alusplaan | krundi olemasolev olukord |
| Ehitusgeoloogiline uuring | vundamendi lahenduse alus |
| Ehitusprojekt | maht sõltub hoonest ja menetlusest |
| Energiamärgis | osa projekti dokumentatsioonist |
| Ehitusluba või ehitusteatis | sõltub ehitisest ja selle parameetritest |
Loamenetluse tingimusi käsitletakse eraldi juhendis, ja käesolev artikkel piirdub nende kulumõjuga. Siin vaadeldakse ainult kulusid.
2. Miks seda alahinnatakse
Kolm põhjust. Ettevalmistus ei ole nähtav. Selle tulemus on dokument, mitte ehitis.
See toimub enne pakkumiste küsimist, mistõttu seda ei võrrelda ehitushinnaga. Kulu tekib projekti algfaasis.
Selle maht sõltub projektist, mistõttu keskmine arv on vähem usaldusväärne kui ehituse puhul. Maht sõltub hoone keerukusest ja uuringute vajadusest.
Kaubanduslike allikate järgi jäävad need kulud sageli 5 000 kuni 15 000 € vahele, kuid eriprojektide ja keerukama arhitektuuri puhul võivad need olla oluliselt suuremad. Vahemiku laius peegeldab siin tegelikku erinevust, mitte hinnangu ebatäpsust: kolmekordne vahe alumise ja ülemise otsa vahel on reaalne.
3. Mida kokkuhoid siin maksma läheb
See on artikli praktiline tuum.
Ettevalmistus on projekti kõige odavam etapp muudatuste tegemiseks. Sama muudatus maksab projekteerimisel vähe, ehituse ajal palju ja pärast valmimist kõige rohkem.
| Millal muudatus tehakse | Suhteline kulu |
|---|---|
| Projekteerimisel | väike |
| Ehituse ajal | suur |
| Pärast valmimist | suurim |
Ettevalmistuselt kokkuhoidmine ei vähenda seega projekti maksumust vaid nihutab otsused hilisemasse ja kallimasse etappi. Kulu ilmub hiljem ehituse eelarves.
See on sama loogika, mida kirjeldab artikkel vundamendist ja pinnasest, kus uuringu ärajätmine viib üledimensioneerimiseni. Mõlemal juhul ei kao kulu vaid muudab kohta.
4. Millises järjekorras tegutseda
Neli sammu, mille järjekord mõjutab kulu. Geodeetiline alusplaan enne projekteerimist, sest projekt tugineb sellele.
Pinnaseuuring enne vundamendi lahenduse valikut, sest see määrab lahenduse. Vale järjekord toob ümberprojekteerimise.
Projekt enne liitumistaotlusi, sest liitumine sõltub hoone vajadustest.
Liitumistaotlused varakult, sest nende menetlus võtab aega.
Kolmanda ja neljanda sammu vahel on pinge: projekt peab olema piisavalt valmis, kuid taotlus peab olema piisavalt vara. Seda tuleb kavandada, mitte lasta juhtuda. Praktikas tähendab see, et peakaitsme vajadus tuleb määrata niipea, kui tehnosüsteemide lahendus on teada, ka siis kui projekt tervikuna ei ole lõplik.
5. Mida ettevalmistus annab
Kolm asja, mis ei ole dokumendid. Võrreldavad pakkumised, sest ehitajad hindavad sama sisu.
Realistlik eelarve, mis põhineb lahendustel, mitte oletustel.
Vähem muudatusi ehituse käigus, mis on ehituse eelarve suurim risk.
Kolmas punkt on rahaliselt kõige olulisem, kuigi seda on kõige raskem eelnevalt näidata: säästetud muudatus ei jäta jälge eelarvesse, mistõttu hea ettevalmistuse väärtus on nähtamatu täpselt siis, kui see toimib. See puudutab liitumisi ja välisrajatisi.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Ettevalmistus koosneb viiest elemendist ja maksab kaubanduslike allikate järgi sageli 5 000 kuni 15 000 €, keerukamate projektide puhul oluliselt rohkem. Seda alahinnatakse, sest see ei ole nähtav ja toimub enne pakkumiste küsimist. Ettevalmistuselt kokkuhoidmine ei vähenda projekti maksumust vaid nihutab otsused kallimasse etappi, sama loogika järgi nagu pinnaseuuringu ärajätmine.
Neli reeglit: näita ettevalmistus eelarves eraldi reana, mitte üldkulude sees. Selgita tellijale muudatuste hinna kasvu ajas. Järgi sammude järjekorda, sest tagurpidi tehtud töö tuleb sageli uuesti teha. Esita liitumistaotlused varakult, sõltumata ehituse alguse kuupäevast.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei ole hinnapakkumine.