1. Miks vanad mahuandmed võivad erineda
Üks põhjus seletab enamiku juhtumitest: hoone mahu arvutamise metoodika on aja jooksul muutunud. Sama hoone võib seetõttu olla registris kirjas ühe arvuga ja tänase metoodika järgi anda teise.
See ei tähenda, et keegi oleks eksinud, vaid et andmed pärinevad erinevatest aegadest. Erialased allikad soovitavad just mahuandmeid eraldi üle kontrollida, sest need on kõige sagedasem ebakõla allikas ehitisregistris.
2. Miks see mõjutab menetlust
Siin on artikli praktiline tuum, ja see on ahel, mille iga lüli on nähtav ainult tagantjärele. Mahuandmed mõjutavad menetlusastet.
| Samm | Tagajärg |
|---|---|
| Laiendamise ulatust arvutatakse olemasoleva mahu suhtes | alusarv tuleb registrist |
| Kui olemasolev maht on registris valesti kirjas | laiendamise protsent on vale |
| Menetluse liik võib sõltuda sellest protsendist | vale protsent viib vale menetluseni |
Vale alusarv selgub tavaliselt menetluse käigus, mitte enne seda, ja see on kõige kulukam hetk selle avastamiseks, sest projekt on juba tellitud ja lahendus valitud. Kolme formaalsusastme sõltuvust laiendamise ulatusest käsitleb artikkel formaalsusastmetest.
3. Kuidas seda kontrollida
Kolm sammu, millest kolmas lahendab küsimuse ühemõtteliselt ja väldib oletamist. Kolmas samm on päring omavalitsusele.
Võrdle registris olevat arvu projekti või mõõdistuse andmetega. See annab teada, kas lahknevus üldse esineb, ja kui suur see on.
Kontrolli, millisest ajast registrikanne pärineb, sest kande vanus viitab kasutatud metoodikale ja seletab sageli erinevuse päritolu. Vanem kanne võib järgida teist metoodikat.
Küsi kohalikust omavalitsusest, millist arvu menetluses aluseks võetakse, kui lahknevus esineb. Vastus on siduv viisil, mida ükski oletus ei asenda.
4. Mida ebakõla korral teha
Kaks olukorda, mille eristamine on oluline, sest esimene on korrastamine ja teine on seadustamine. Teine on seadustamine ja järgib teist menetlust.
| Erinevuse päritolu | Mida teha | Tüüpiline suurus |
|---|---|---|
| Metoodikast | täpsusta, milline arv menetluses kehtib, ja lähtu sellest kogu projekteerimisel | väike erinevus |
| Tegelikest muudatustest hoones | viitab menetluseta tehtud töödele, liigub seadustamise valdkonda | suur erinevus |
Erinevuse suurus annab tavaliselt vihje, kuid see ei ole tõend: mõne ruutmeetri erinevus viitab metoodikale, kümnete ruutmeetrite oma viitab sellele, et hoonega on midagi tehtud. Suur erinevus viitab pigem ehitusele.
5. Mida see kavandamisel tähendab
Kolm tagajärget, mis puudutavad eelkõige piirmäära lähedal olevaid projekte. Väike erinevus võib menetlusastet muuta.
Laiendamise piirmäära lähedal olev projekt on eriti tundlik, sest väike alusandmete viga muudab menetluse liiki, ja seega ajakava ning kulu. Andmed tuleb kontrollida enne projekteerimist.
Sellisel juhul tuleb mahuandmed täpsustada enne lahenduse valimist, mitte pärast. Lahendus, mis on valitud vale alusarvu põhjal, võib nõuda ümbertegemist just siis, kui aeg on kõige kallim.
Projekteerija peab teadma, milline arv kehtib, sest ta arvutab sellest lähtuvalt; kaks eri arvu kahes eri dokumendis annavad kaks eri projekti. Vale lähtearv toob vale menetluse.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Registris olev mahuandmete erinevus tuleneb enamasti sellest, et hoone mahu arvutamise metoodika on aja jooksul muutunud, mitte sellest, et keegi oleks eksinud. See ei jääks tähtsusetuks, kui laiendamise ulatust ei arvutataks olemasoleva mahu suhtes: vale alusarv annab vale protsendi ja seega vale menetluse, mis selgub tavaliselt siis, kui projekt on juba tellitud.
Neli reeglit: kontrolli mahuandmeid eraldi, mitte üldise registrivaate osana. Täpsusta kohaliku omavalitsusega, milline arv menetluses kehtib, kui esineb lahknevus. Erista metoodikast tulenevat erinevust tegelikest muudatustest, kasutades erinevuse suurust vihjena. Tee see kontroll enne lahenduse valimist, kui projekt on laiendamise piirmäära lähedal.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda kohaliku omavalitsuse hinnangut.