1. Viis kontrolli enne projekteerimist
Need tuleb teha enne projekteerija tellimist, mitte pärast, sest projekt tugineb neist tulenevale alusandmestikule. Vale lähtekoht toob ümberprojekteerimise.
| Kontroll | Mida see paljastab |
|---|---|
| Kas kõik krundil olevad ehitised on registris | puuduv ehitis tuleb kanda enne mis tahes menetlust |
| Kas kasutusotstarve vastab tegelikule kasutusele | võib mõjutada nii nõudeid kui menetluse liiki |
| Kas mahuandmed vastavad hoonele | määrab laiendamise protsendi ja seega menetluse |
| Kas varasemad load ja teatised on nähtavad | näitab, mis on juba menetletud |
| Kas hilisemad tööd on menetluse läbinud | puuduv luba viitab omavolilisele ehitamisele |
Viies kontroll on kõige olulisem ja kõige raskem, sest see eeldab teadmist, mida hoonega on aastate jooksul tehtud. Kolmas on tehniliselt kõige salakavalam: laiendamise protsent sõltub alusarvust, mis võib olla vale, ja vale protsent viib vale menetluseni.
2. Mida register ei sisalda
Kolm asja ei ole registrist leitavad, ja nende otsimine sealt raiskab aega. Need tuleb küsida omavalitsusest.
| Mida ei leia | Kust see tuleb |
|---|---|
| Detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste sisu | kohalikust omavalitsusest |
| Krundi tehnovõrkude tegelik olukord | võrguettevõtjatelt |
| Hoone tehniline seisukord | eraldi hindamisest |
Register ütleb, mis on ametlikult teada, mitte mis on tehniliselt tõsi. Need kaks ei ole sama asi, ja see eristus on kogu selle juhendi taustal: menetlus tugineb esimesele, ehitus toimub teises.
3. Mida leituga peale hakata
Neli olukorda ja neli vastust, mis kõik eelnevad projekteerimisele, mitte ei järgne sellele. Iga olukord nõuab oma sammu.
| Mida leiad | Mida teed |
|---|---|
| Kõik on korras | mine edasi menetluse määramise juurde |
| Ehitis puudub | esita andmete esitamise teatis, enne muud |
| Andmed on ebatäpsed | korrasta need enne taotluse esitamist, sest taotlus tugineb neile |
| Varasemad tööd on menetluseta | hinda seadustamise vajadust |
Teine ja neljas rida erinevad rohkem, kui esmapilgul tundub: esimene on korrastamine, teine on seadustamine, ja nende menetlused ei ole samad. Nende segamine viib vale menetluseni.
4. Miks seda sammu vahele jäetakse
Kolm põhjust, mis on kõik mõistetavad ja mille tundmine aitab tellijale selgitada, miks kontroll on vajalik. Need selgitavad, miks andmed lahknevad.
Tellija eeldab, et vana hoone dokumendid on korras, sest keegi ei ole vastupidist öelnud. Ostu hetkel ei tõstatanud küsimust ei müüja ega notar, ja vaikimine tundub kinnitusena.
Register ei anna hoiatust. Vale andmestik näeb välja täpselt nagu õige, ja avalikus vaates ei ole märget selle kohta, et miski on puudu.
Probleem ilmneb hiljem, sageli alles menetluses või müügi hetkel. Just see kolmas põhjus selgitab, miks kontroll on kasulik: ta toob probleemi ettepoole, ajahetke, kus selle lahendamine on veel odav ja kus tähtaega ei ole.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Registri kontrollimine koosneb viiest sammust, millest kõige olulisem on tuvastada, kas hilisemad tööd on menetluse läbinud, ja tehniliselt kõige salakavalam on mahuandmete kontroll, sest sellest sõltub laiendamise protsent ja seega kohalduv menetlus. Register ei sisalda planeeringute sisu, võrkude tegelikku olukorda ega hoone tehnilist seisukorda, mis tulevad kolmest eri allikast.
Neli reeglit: kontrolli registrit enne projekteerimislepingu sõlmimist. Kontrolli mahuandmeid eraldi, sest need mõjutavad menetluse liiki. Erista ametlikku seisu tegelikust seisust ja ütle tellijale, kumb on kumb. Korrasta andmed enne taotlust, mitte selle käigus.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda kohaliku omavalitsuse hinnangut.