1. Kaks alusegruppi
Riigihangete seadus eristab kahte liiki.
| Liik | Kes otsustab | Kas alusdokumentides |
|---|---|---|
| Kohustuslikud kõrvaldamise alused | seadus, hankija peab kõrvaldama | ei sõltu hankijast |
| Vabatahtlikud kõrvaldamise alused | hankija otsustab | peab ette nägema |
Riigihangete registri liidese kaudu on Rahandusministeeriumi teabe järgi võimalik kontrollida osa vabatahtlikke aluseid, näiteks kohalike maksude maksuvõlga ning keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse rikkumisi juriidilisest isikust pakkuja puhul. Osa andmeid tuleb siiski eraldi esitada.
Alusdokumentide lugemine on seega pakkuja jaoks esimene samm, sest vabatahtlike aluste kohaldamine ei ole ette teada ja erineb hankijate vahel. Nõuded erinevad hankija kaupa.
2. Kolm alust, mis puudutavad ehitusettevõtjat kõige rohkem
Varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mille tulemusena lepingust taganeti, leping öeldi üles, hinda alandati, hüvitati kahju või maksti leppetrahvi. See on eraldi kõrvaldamise alus.
Valeandmete esitamine kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta või nõutud dokumentide esitamata jätmine.
Hankija tahtlik mõjutamine või hooletusest eksitava teabe esitamine, mis võib hankija otsuseid ebakohaselt mõjutada.
Esimene alus on ehituses kõige tundlikum, sest ehituslepingutes esineb leppetrahve ja hinna alandamisi ka vaidluste tavapärase lahendamise käigus. Kokkulepe, mis lõpetab vaidluse hinna alandamisega, võib hiljem lugeda hankelepingu rikkumise tunnuseks.
Praktiline järeldus: varasema lepingu lõpetamise tingimused ja vormistus mõjutavad hilisemat osalemisvõimet, ja seda tasub arvestada juba vaidluse lahendamisel, mitte alles järgmise hanke ajal. Vormistus tuleb säilitada.
3. Heastamise võimalus
Siin on mehhanism, mida kasutatakse liiga vähe. See puudutab heastamist.
Riigihangete seadus näeb ette heastamise. See tähendab, et ettevõtja saab tõendada usaldusväärsuse taastamist, kui kõrvaldamise alus on esinenud. Heastamise tingimused ja hindamine tulenevad seadusest, ja käesolev artikkel neid ei reprodutseeri.
Põhimõte on siiski oluline teada: kõrvaldamise alus ei ole tingimata alaline takistus. Ettevõtja, kellel on varasem probleem, ei ole automaatselt hangetest välja lülitatud, kui ta on olukorra parandanud ja seda tõendab.
4. Millal kontroll muutub valikuliseks
Septembri muudatus puudutab minikonkursse. Kontrolli kohustuslikkus seotakse uue piiriga.
| Kord | Kontroll minikonkursil kohustuslik |
|---|---|
| Kuni 31.08.2026 | kui maksumus ületab lihthanke piirmäära |
| Alates 01.09.2026 | kui maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära |
Kõikide alla selle piirmäära jäävate minikonkursside puhul otsustab hankija, kas näha kontroll alusdokumentides ette. Otsus tuleb dokumenteerida.
Kontrolli puudumine ei tähenda, et alused ei kehtiks. Ettevõtja peab endiselt vastama nõuetele, ka siis kui neid iga kord ei kontrollita. Valeandmete esitamine on ise kõrvaldamise alus, mistõttu kinnituse andmine olukorras, kus alus esineb, on eraldi ja raskem risk kui alus ise.
5. Alltöövõtjate kontrolli ulatus
Üks praktiline eristus mõjutab dokumentide mahtu ja nende kogumise ajastust. Osa tõendeid küsitakse alles võitjalt.
Rahandusministeeriumi teabe järgi kohustab seadus hankijat kontrollima alltöövõtjate suhtes vaid kohustuslikke kõrvaldamise aluseid. Kontroll tehakse enne lepingu sõlmimist.
| Millal hankija alltöövõtjate andmeid nõuab | Keda kontrollitakse | Millal pakkuja dokumendid vajab |
|---|---|---|
| juba pakkumuses | kõikide vastavaks tunnistatud pakkujate alltöövõtjad | enne pakkumuse esitamist |
| alles enne lepingu sõlmimist | ainult edukas pakkuja | pärast edukaks tunnistamist |
Vahe on pakkuja jaoks märkimisväärne, sest esimesel juhul tuleb dokumendid koguda enne pakkumuse esitamist, ehk tähtaja sees, mis on ehitushankes niigi kitsas. Alusdokumentidest tuleb seega lugeda, millal alltöövõtjate andmeid nõutakse, ja seda enne, kui alltöövõtjatelt hindu küsima hakata.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Kõrvaldamise alused jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks, ja viimaste kohaldamine sõltub hankijast, mistõttu see tuleb lugeda alusdokumentidest. Ehituses on kõige tundlikum alus varasema hankelepingu oluline rikkumine, sest leppetrahvid ja hinna alandamised esinevad ka tavapärases vaidluse lahendamises. Heastamine võimaldab usaldusväärsust taastada, ja kõrvaldamise alus ei ole seetõttu tingimata alaline takistus.
Neli reeglit: loe alusdokumentidest, millised vabatahtlikud alused kohalduvad. Arvesta varasema lepingu lõpetamise vormistusega, mis mõjutab hilisemat osalemist. Kaalu heastamist, kui kõrvaldamise alus on esinenud. Kontrolli, millal alltöövõtjate andmeid nõutakse, sest see määrab dokumentide kogumise ajastuse.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.