Blogi

Raamleping ja minikonkurss

📐 Artikkel4 min lugemisaeg

Mida sellest artiklist leiate Milleks raamleping on, mis muutub kontrollikohustuses, mida see praktikas tähendab, mida raamleping ei lahenda, ja lahtine üleminekuküsimus.

Raamleping ei ole hankeleping. See on kokkulepe tingimustest, mille alusel hilisemad tellimused tehakse, ja just see eristab seda kõigist teistest.

1. Milleks raamleping on

Kolm tüüpilist olukorda ehituses. Korduvad väiksemad tööd, mille maht ei ole ette teada.

Hooldus- ja remonditööd, mida tellitakse vajaduse tekkimisel.

Sarnased tööd mitmel objektil, kus iga objekt eraldi hankena oleks ebamõistlik.

Raamleping säästab menetlusi, sest põhikonkurents toimub üks kord. Hilisem tellimine toimub kas otse või minikonkursi kaudu, sõltuvalt raamlepingu tingimustest.

2. Mis muutub kontrollikohustuses

Siin on septembri muudatus, mis puudutab raamlepinguid otseselt. See puudutab minikonkursside korda.

Kord Millal kõrvaldamise aluseid kontrollida
Kuni 31.08.2026 iga kord, kui minikonkursi maksumus ületab lihthanke piirmäära
Alates 01.09.2026 ainult siis, kui minikonkursi maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära

Seni kehtinud seadus kohustas hankijat kontrollima pakkujate kõrvaldamise aluseid iga kord, kui korraldatakse minikonkurss raamlepingu alusel ja minikonkursi maksumus ületab lihthanke piirmäära. Uus kord muudab kontrolli kohustuslikuks vaid siis, kui ka minikonkursi eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.

Kõikide alla rahvusvahelise piirmäära jäävate minikonkursside puhul saab hankija otsustada, kas ta näeb kõrvaldamise aluste kontrollimise riigihanke alusdokumentides ette või mitte. Kontroll ei kao seega vaid muutub hankija otsuseks.

Praktiline mõju on märkimisväärne, sest ehitustöödel on rahvusvaheline piirmäär 5 404 000 €, mistõttu valdav enamik minikonkursse jääb kohustuslikust kontrollist välja. Minikonkursse korraldatakse sageli ja kontroll on ajakulukas.

3. Mida see praktikas tähendab

Kolm tagajärge. Hankija jaoks väheneb korduv halduskoormus sagedaste minikonkursside puhul.

Pakkuja jaoks võib väheneda korduv dokumentide esitamine, kui hankija kontrolli ette ei näe. Kontroll tehakse siis üks kord.

Alusdokumendid muutuvad määravaks, sest just seal otsustatakse, kas kontroll toimub.

Kolmas punkt on pakkuja jaoks oluline: kontrolli olemasolu tuleb lugeda alusdokumentidest, mitte eeldada seaduse alusel. Erinevate hankijate praktika võib seetõttu erineda, ja seda tuleb iga raamlepingu puhul eraldi kontrollida. Hankija, kes on ettevaatlik, näeb kontrolli ette; hankija, kes optimeerib halduskoormust, ei näe.

4. Mida raamleping ei lahenda

Kolm asja jäävad alles. Kõrvaldamise alused ise ei kao. Pakkuja peab endiselt vastama nõuetele, ka siis kui neid iga kord ei kontrollita. Kontrolli puudumine ei ole vabastus tingimusest.

Raamlepingu sõlmimise menetlus on täismenetlus, mille maksumus arvutatakse kogu perioodi kohta. Arvutus katab kogu kehtivusaja.

Tehniline kirjeldus peab olema piisav, et hilisemad tellimused oleksid võimalikud ilma uue hanketa. Puudulik kirjeldus blokeerib minikonkursid.

Kolmas punkt on ehituses kõige raskem, sest tulevaste tööde sisu ei ole täpselt teada. Liiga üldine raamleping tekitab hiljem vaidlusi selle üle, mis lepingu alla mahub, ja see vaidlus tuleb tavaliselt siis, kui töö on juba vaja teha.

5. Lahtine üleminekuküsimus

Üks punkt tasub teadvustada, ja käesolev artikkel seda ei lahenda. See puudutab hinna ajakohastamist.

Raamlepingud võivad kesta aastaid. Raamlepingu sõlmimise aeg ja minikonkursi korraldamise aeg võivad seetõttu jääda eri seaduse redaktsioonide alla.

Kumb kord minikonkursile kohaldub, tuleb kontrollida vastuvõetud seadusetekstist ja vajadusel Rahandusministeeriumilt. Üleminekusätete täpne sõnastus ei olnud kontrollimise hetkel kättesaadav, ja seda ei tasu lahendada oletuse teel: vale eeldus tähendab kas tarbetut halduskoormust või tegemata jäänud kohustuslikku kontrolli.

Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit

Raamleping on kokkulepe tingimustest, mille alusel hilisemad tellimused tehakse, ja see säästab menetlusi, sest põhikonkurents toimub üks kord. Alates 1. septembrist 2026 on kõrvaldamise aluste kontroll minikonkursil kohustuslik vaid üle rahvusvahelise piirmäära, ehitustöödel 5 404 000 euro, mistõttu valdav osa minikonkursse jääb kohustusest välja ja kontroll muutub hankija otsuseks.

Neli reeglit: loe kõrvaldamise aluste kontroll alusdokumentidest, mitte eelda seaduse alusel. Arvuta raamlepingu maksumus kogu perioodi kohta. Koosta tehniline kirjeldus piisavalt täpselt, et hilisemad tellimused mahuksid lepingu alla. Täpsusta üleminekuküsimus, kui raamleping on sõlmitud enne septembrit.

Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.

Korduma kippuvad küsimused

Kui sarnaseid töid tehakse mitmel objektil või korduvalt ja iga töö eraldi hankimine oleks ebaproportsionaalselt koormav. Raamleping koondab need ühte menetlusse.

Kogu kehtivusaja peale, mitte üksiku tellimuse kohta. Raamlepingu sõlmimise menetlus on täismenetlus ja arvutus katab kõik selle alusel plaanitavad tellimused.

Raamlepingu alusel korraldatav lühem võistlus lepingupartnerite vahel, mille tulemusena tehakse konkreetne tellimus. Selle kord tuleb alusdokumentides ette näha.

Minikonkursside kontrollikohustus seotakse uue piirmääraga, mistõttu allapoole seda piiri jäävate minikonkursside puhul otsustab hankija kontrolli ise. Otsus tuleb dokumenteerida.

Ehitustööde riigihanked Eestis: piirmäärad, menetlused ja 2026. aasta reform