1. Määratluse kolm osa
Institutsionaalsete allikate järgi on heitevaba ehk nullheitega hoone määratletud kolme tunnuse kaudu. Määratlus on direktiivis sätestatud.
| Osa | Sisu |
|---|---|
| 1 | väga suur energiatõhusus, hoone nõuab null või väga väikest hulka energiat |
| 2 | ei tekita lokaalselt fossiilkütustest süsinikuheidet |
| 3 | ei tekita või tekitab üksnes väga väikeses koguses heidet |
Teine osa on kõige konkreetsem ja kõige siduvam: kohapealne fossiilkütuse põletamine on välistatud. Praktikas tähendab see, et fossiilkütusel töötav katel ei sobi nullheitega hoonesse olenemata selle kasutegurist.
2. Kuidas piirväärtus seotakse liginullenergiahoonega
Suhe on määratletud protsendina, mitte absoluutväärtusena, ja see seob kaks taset omavahel. Protsent on võrdlusaluse suhtes.
Erialaste allikate järgi peab heitevaba hoone maksimaalne piirmäär olema vähemalt 10 protsenti madalam liginullenergiahoonele kehtestatud summaarsest primaarenergia kasutuse piirmäärast. Piirmäär on liikmesriigiti erinev.
Direktiivi lisa sätestab erialaste allikate järgi esmakordselt nullheitega hoone nõuded ka numbriliste piirväärtustena, millest rahvuslikud nõuded ei tohi suuremad olla. Eesti nõuded ei saa seega olla direktiivi omadest leebemad, kuid võivad olla rangemad, ja konkreetsed väärtused tuleb võtta jõustunud Eesti õigusaktist, mitte direktiivist ega kommentaaridest.
3. Mis on nõude tegelik sisu
Üks lause lahendab enamiku segadusest, ja see puudutab bilanssi. Nõue on bilansipõhine.
Erialaste allikate järgi tuleb nullheitega hoones kompenseerida tarnitud energia taastuvenergiaga: hoone tarbib energiat, kuid see energia on kaetud taastuvallikatest. Tarnitud energia sisse ei arvestata erialaste allikate järgi seadmeid ning eluhoonetes valgustust.
Nõue on seega bilansipõhine, mitte tarbimise nullimine, millest järeldub, et taastuvenergia osakaal muutub veelgi määravamaks kui liginullenergiahoone puhul. Hoone võib tarbida, kui bilanss on kaetud.
4. Mis eristab seda praegusest tasemest
Kolm erinevust, ja kolmas on tehniliselt kõige olulisem. Need eristavad nullheidet liginullenergiast.
| Erinevus | Sisu |
|---|---|
| Rangem piirmäär | vähemalt 10 % madalam |
| Lokaalse fossiilkütuse heite välistamine | uus tingimus, ei ole kompenseeritav |
| Arvutusalus | kavandis summaarne primaarenergia, ETA põhineb mittetaastuval primaarenergial |
Kolmas on ka kõige vaieldavam, mida käsitleb artikkel lahtistest küsimustest. Arvutusaluse muutumine tähendab, et tulemused ei ole otse võrreldavad praeguse energiatõhususarvuga.
5. Mida see tähendab lahenduste valikul
Kolm tagajärge on juba täna nähtavad, ka enne nõude jõustumist. Need puudutavad projekteerimist ja investeeringut.
Fossiilkütusel põhinevad lahendused muutuvad tulevikukindluse mõttes riskantseks, ning kohapealse taastuvenergia tootmise maht muutub määravamaks. Tõhus kaugküte võib omandada suurema rolli, sest see ei ole lokaalne fossiilkütuse põletamine, kuid see sõltub kaugküttevõrgu koostisest, mille tingimused on kehtivas määruses defineeritud.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Nullheitega hoone on väga suure energiatõhususega hoone, mis ei tekita lokaalselt fossiilkütustest süsinikuheidet ja mille heide on olematu või väga väike. Piirmäär on määratletud suhtena: vähemalt kümme protsenti madalam liginullenergiahoone summaarse primaarenergia piirmäärast. Nõue on bilansipõhine, sest tarnitud energia kompenseeritakse taastuvenergiaga, ja arvutusalus erineb praegusest energiatõhususarvust, mistõttu tulemused ei ole otse võrreldavad.
Neli reeglit: ära tõlgenda nime sõna-sõnalt, nullheide ei tähenda nulltarbimist. Väldi fossiilkütusel põhinevat lokaalset lahendust pikaealises projektis. Jälgi arvutusaluse muutust, sest see mõjutab kõiki tulemusi. Võta väärtused jõustunud Eesti õigusaktist, mitte direktiivist.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda kehtivate määruste ega pädeva spetsialisti hinnangut.