1. Mida direktiiv seab eesmärgiks
Kliimaministeeriumi teabe järgi on siht selge ja laiem kui uusehitus. See puudutab kogu hoonefondi.
Hoonete energiatõhususe direktiiv 2024/1275 on seadnud eesmärgi rekonstrueerida olemasolev hoonefond väga energiatõhusaks ja jõuda kliimaneutraalse hoonefondini aastaks 2050, fookusega energiatarbimise ja energia raiskamise vähendamisel. Eesmärk on seatud pikale perioodile.
Eesmärk puudutab seega kogu hoonefondi, mitte ainult uusi hooneid: uute hoonete nõuded on selle üks osa, olemasolevate rekonstrueerimine teine ja mahult suurem. Olemasolev fond on mahult määrav.
2. Mis on ülevõtmise seis
Siin tuleb olla täpne, sest olukord on ebaselge ja oletamine oleks kahjulik. Ülevõtmise seis tuleb kontrollida.
Kliimaministeeriumi teabe järgi peab direktiiv olema üle võetud 29. maiks 2026, ja ministeerium kutsus ülevõtmisega seoses sektoriosalisi kaasa rääkima ja sisendit andma. Käesoleva artikli kontrollimise hetkel ei olnud kättesaadavate allikate põhjal võimalik kinnitada, et ülevõtmine oleks lõpule viidud.
See ei tähenda, et seda ei ole tehtud, vaid et seda tuleb kontrollida kehtivast seadusetekstist. Praktiline soovitus on lühike: enne 2027. ja 2030. aasta tähtaegadega arvestamist kontrolli, millised nõuded on Eesti õiguses jõustunud.
3. Mis on juba teada
Kolm asja tulenevad direktiivist ja on seetõttu ette teada, ka enne ülevõtmise kinnitamist. Need puudutavad sihte ja tähtaegu.
| Mis | Millal |
|---|---|
| Uued avalikud hooned peavad olema nullheitega | alates 2027 |
| Kõik uued hooned | alates 2030 |
| Kõik uued hooned projekteeritakse nii, et optimeerida päikeseenergia tootmise potentsiaali asukoha päikesekiirgustiheduse alusel | alates 29.05.2026 |
Kolmas rida on ainus, mille tähtaeg on juba möödas, ja see puudutab projekteerimist kohe, mitte tulevikus. Seda käsitleb artikkel päikeseenergiast ja katusepinnast.
4. Renoveerimise trajektoor
Olemasoleva hoonefondi kohta on seatud arvulised sihid, ja neid loetakse sageli valesti. Sihid on seotud tähtaegadega.
| Tähtaeg | Eluhoonete keskmise primaarenergiatarbimise vähenemine (2020 = lähtetase) |
|---|---|
| 2030 | vähemalt 16 % |
| 2035 | vähemalt 20 kuni 22 % |
| 2040 ja seejärel iga viie aasta järel | samaväärne või väiksem kui riiklikult kindlaks määratud väärtus |
Need on riigi tasandi sihid, mitte üksikhoone nõuded, ja seda eristust tasub hoida, sest segiajamine tekitab vale ootuse konkreetse renoveerimisprojekti kohta. Kuidas need sihid üksikhoone nõueteks tõlgitakse, selgub ülevõtmisel, ja see on praegu lahtine.
5. Mida see projekteerimisele täna tähendab
Kolm tagajärge kehtivad juba enne uute nõuete jõustumist. Need puudutavad projekteerimist ja investeeringut.
Päikesepotentsiaali arvestamine on juba nõue, mitte tuleviku küsimus. Projekt, mille valmimine ulatub 2027. või 2030. aasta lähedale, tuleb kavandada tulevast nõuet silmas pidades, isegi kui see veel ei kohaldu. Rekonstrueerimise kavandamisel tasub arvestada, et nõuded liiguvad ühes suunas, ja tänane miinimum on tõenäoliselt homne lähtepunkt.
Teine punkt on eriti asjakohane suurte projektide puhul, mille projekteerimisest kasutusloani kulub aastaid: nõue, mis taotluse hetkel ei kohaldu, võib olla jõus enne kasutusele võtmist. Nõuded võivad projekti kestel muutuda.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Direktiiv 2024/1275 seab eesmärgiks kliimaneutraalse hoonefondi aastaks 2050 ja puudutab kogu hoonefondi, mitte ainult uusehitust. Uued avalikud hooned peavad olema nullheitega alates 2027. aastast ja kõik uued hooned alates 2030. aastast, ning päikeseenergia potentsiaali optimeerimine on nõue juba alates 29. maist 2026. Eluhoonete keskmine primaarenergiatarbimine peab 2030. aastaks vähenema vähemalt 16 protsenti ja 2035. aastaks 20 kuni 22 protsenti võrreldes 2020. aastaga, kuid need on riigi tasandi sihid, mitte üksikhoone nõuded.
Neli reeglit: kontrolli jõustunud nõudeid Eesti seadusetekstist, mitte direktiivist. Arvesta päikesepotentsiaaliga juba täna, sest see tähtaeg on möödas. Kavanda 2027. ja 2030. aasta lähedale ulatuv projekt tulevast nõuet silmas pidades. Erista riigi tasandi sihte üksikhoone nõuetest, kui selgitad tellijale renoveerimise ajakava.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda kehtivate määruste ega pädeva spetsialisti hinnangut.