1. Suurim lahtine küsimus
Erialaste allikate hinnangul on üks küsimus teistest kaalukam, ja see ei ole tehniline detail. See puudutab direktiivi ülevõtmist.
Kavandi kõige suurem küsimärk on summaarse primaarenergia kasutamine energiatõhususarvu arvutamisel varasema mittetaastuva primaarenergia asemel. Vahe seisneb selles, kuidas taastuvenergiat arvutuses koheldakse.
| Arvutusalus | Mõju |
|---|---|
| Mittetaastuv primaarenergia | premeerib taastuvenergia kasutamist tugevamalt |
| Summaarne primaarenergia | arvestab kogu tarbimist, olenemata allikast |
Kahe aluse tulemused ei ole otse võrreldavad, mis puudutab kõiki varem tehtud arvutusi. Erialaste allikate järgi on probleemi selgitamiseks kasutatud arvutusnäiteid Eesti liginullenergia korterelamu kohta, mis viitab sellele, et mõju on märkimisväärne.
2. Kuluoptimaalsuse metoodika ajakava
Teine lahtine küsimus puudutab seda, kust piirväärtused üldse tulevad. Arvutuse alus ei ole veel avaldatud.
Erialaste allikate järgi võtab Euroopa Komisjon kohustuse uuendada kuluoptimaalsuse metoodikat aastaks 2026, ja uue metoodikaga arvutused tuleb teha 2028. aastal. Uus metoodika peaks töötama võrdselt hästi energia- ja heitetõhususele, kajastama adekvaatselt süsinikdioksiidi hinda ning arvestama tervisemõjusid, sealhulgas sise- ja välisõhu kvaliteedi paranemise rahalise mõjuga.
Praeguse metoodika järgi tehtud arvutus jääb seega kehtima veel mitmeks aastaks, ja järgmine suurem muutus on ette teada põhimõttena. Direktiiv rõhutab erialaste allikate järgi, et liginullenergiahoonete nõuded, mis jäävad kasutusele kuni 2030, peavad põhinema varasematel kuluoptimaalsuse arvutustel.
3. Mida see praktikas tähendab
Kolm tagajärge, ja kolmas puudutab dokumente, mis jäävad arhiivi. Need kehtivad kaua pärast projekti.
Praegused piirväärtused ei ole lõplikud, kuid ei muutu ka lähikuudel. Arvutusaluse muutus mõjutab tulemusi rohkem kui piirväärtuste kohandamine, sest see muudab arvu tähendust, mitte ainult selle lubatud suurust.
Varem tehtud arvutuste võrdlemine uutega nõuab seetõttu metoodika teadmist, mitte ainult kuupäeva. See puudutab olemasolevaid projekte, mille dokumentatsiooni loetakse aastaid hiljem.
4. Miks seda tasub teada
Kolm põhjust on kõik praktilised, ja kolmas kehtib kogu juhendi kohta. Need selgitavad ettevaatlikku sõnastust.
Tellijale antud lubadus peab arvestama, et alused muutuvad, ning pikaajalise projekti kavandamisel on kasulik teada, mis suunas liigutakse. Erialane usaldusväärsus eeldab lisaks, et lahtist küsimust ei esitata lahendatuna: mis ei ole otsustatud, seda ei tohi esitada kindlana.
5. Mida käesolev juhend ei tee
Kaks piirangut tulenevad eelnevast otse. Juhend ei esita nullheitega hoone numbrilisi piirväärtusi, sest need sõltuvad ülevõtmisest, ja ei ennusta, milline arvutusalus lõpuks kehtima jääb. Mõlemad on kättesaadavad jõustunud õigusaktist, kui see on vastu võetud, ja neid tuleb kontrollida sealt.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Kavandi suurim lahtine küsimus on summaarse primaarenergia kasutamine mittetaastuva asemel, mis muudab taastuvenergia kaalu arvutuses ja teeb varasemad tulemused otseselt võrreldamatuks. Euroopa Komisjon uuendab kuluoptimaalsuse metoodikat 2026. aastaks ja uued arvutused tehakse 2028. aastal, kuni 2030 kasutusele jäävad liginullenergiahoone nõuded aga põhinevad varasematel arvutustel. Praegused väärtused ei ole lõplikud, kuid ei muutu ka lähikuudel.
Neli reeglit: erista otsustatut otsustamata olevast, kui tellijale selgitad. Märgi arvutuse juurde kasutatud metoodika, mitte ainult kuupäev. Arvesta pikaajalise projekti puhul, et arvutusalus võib muutuda. Ära ennusta lõplikke väärtusi, vaid nimeta, mis on lahtine.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda kehtivate määruste ega pädeva spetsialisti hinnangut.