1. Viis võrdlusalust
Need tuleb hinnata koos, mitte järjest. Eraldi vaadatuna annavad nad vale tulemuse.
| Alus | Kas eurodes ruutmeetri kohta |
|---|---|
| Ehituse maksumus, konstruktsiooni osas, sama valmidusastme juures | jah |
| Ehitusaeg, mõjutab ajutise elamise kulu ja hinnamuutuse riski | ei, kuid kulu |
| Otsuste ajastus, kui vara peab projekt olema lõplik | ei, kuid kulu |
| Muutmise võimalus ehituse käigus, ja selle hind | ei, kuid kulu |
| Pinnasest ja ligipääsust tulenevad piirangud | ei, võib lahenduse välistada |
Ainult esimene neist on eurodes ruutmeetri kohta. Ülejäänud neli on samuti kulud, kuid need ei ilmu pakkumises, ja seetõttu kaovad võrdlusest, kui võrdlus tehakse pakkumiste põhjal.
2. Milline neist otsustab kõige sagedamini
Kolmas alus, ehk otsuste ajastus.
Kui projekt ei ole valmis, ei ole tehases toodetud lahendus realistlik, olenemata selle hinnaeelisest. Tehas vajab lõplikke mõõte.
Kui projekt on valmis ja lõplik, kaob kohapeal ehitamise paindlikkuse eelis, mille eest tellija muidu maksaks. Siis loeb ainult aeg ja hind.
Otsuste ajastus ei ole seega üks kriteerium viiest vaid sageli see, mis valiku ette ära otsustab. Sellepärast tuleb see hinnata esimesena, kuigi see ei ole rahaline.
3. Mida võrdlusest välja jätta
Kolm asja ei kuulu majanduslikku võrdlusse. Konstruktsioonilahenduse tehniline sobivus, mis on projekteerija otsustada.
Energiatõhususe nõuete täitmine, mis on kohustus, mitte valikuargument.
Materjali eelistus ilma kulupõhjenduseta, mis on tellija õigus, kuid mitte võrdluse osa.
Kolmas punkt tuleb siiski välja öelda, mitte peita. Kui tellija eelistab puitu põhjustel, mis ei ole rahalised, on see legitiimne ja see lõpetab võrdluse. Peidetud eelistus, mis mõjutab arve, on halvem kui väljaöeldud eelistus, mis võrdluse asendab.
4. Kuidas tulemust esitada
Kolm dokumenti, kasulikkuse järjekorras. Võrdlustabel viie aluse kaupa, kus iga alus on hinnatud eraldi.
Eeldused, millel võrdlus põhineb, sealhulgas valmidusaste ja pinnasetingimused.
Soovitus koos põhjendusega, mis viitab alustele, mitte üldisele eelistusele.
Teine dokument on kõige olulisem, sest see näitab, mille muutumine võrdluse tulemuse ümber pööraks. Ilma selleta on soovitus arvamus, mitte analüüs.
5. Kõige sagedasem viga
Üks viga selgitab enamiku valedest võrdlustest: erineva valmidusastme võrdlemine. Ulatus tuleb enne võrdlust ühtlustada.
Elementlahenduse pakkumine katab sageli konstruktsiooni, mis on 40 kuni 50 % eelarvest; kohapeal ehitamise pakkumine katab sageli rohkemat. Ülejäänu tuleb eraldi hinnastada.
Ilma valmidusastme ühtlustamiseta ei võrrelda tehnoloogiaid vaid pakkumiste ulatust, nagu selgitab artikkel pakkumiste võrreldavusest. Järeldus on siis alusetu.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Tehnoloogiaid võrreldakse viie aluse kaupa, millest ainult üks on eurodes ruutmeetri kohta ja neli ülejäänut on samuti kulud, mis ei ilmu pakkumises. Otsuste ajastus otsustab kõige sagedamini, ja see tuleb hinnata esimesena, kuigi see ei ole rahaline. Kõige sagedasem viga on erineva valmidusastme võrdlemine, mis mõõdab pakkumiste ulatust, mitte tehnoloogiat.
Neli reeglit: hinda otsuste ajastus esimesena, kuigi see ei ole rahaline. Ühtlusta valmidusaste enne igasugust hinnavõrdlust. Kirjuta eeldused välja, sest need määravad tulemuse. Ütle välja mitterahalised eelistused, mitte põimi neid arvudesse.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei ole hinnapakkumine.