1. Kolm määratlust, mis peavad olema teada
Ilma nendeta ei ole ükski ruutmeetri hind tõlgendatav. Määratlused tuleb küsida enne arvu kasutamist.
| Määratlus | Mida see ütleb | Mõju hinnale |
|---|---|---|
| Valmidusaste | kas hind katab kandekonstruktsiooni või ka tehnosüsteemid ja siseviimistluse | suurim, ligikaudu kahekordne vahe |
| Pinna määratlus | millisele pinnale hind viitab | sama hoone võib esineda erineva ruutmeetriarvuga |
| Kulude ulatus | ainult ehitustööd või ka ettevalmistus, liitumised ja välisrajatised | määrab, mida arv üldse sisaldab |
Ilma kõigi kolmeta ei ole kaks hinda võrreldavad, ka siis kui mõlemad on esitatud eurodes ruutmeetri kohta. Ruutmeetri hind on murd, ja nimetaja määrab tulemuse sama palju kui lugeja.
2. Miks vahemikud on nii laiad
Eesti turul avaldatud vahemikud ulatuvad sageli 1 500 kuni 3 000 €/m². Selline laius ei tulene hinnaküsijate ebatäpsusest vaid peegeldab tegelikke erinevusi.
| Tegur | Osa vahemikust |
|---|---|
| Valmidusaste | suurim osa, ligikaudu kahekordne vahe |
| Ehitustehnoloogia | ligikaudu kolmandik avaldatud vahemike sees |
| Hoone kuju ja suurus | ülejäänu |
Ilma siseviimistluseta hoone ja elamisvalmis hoone erinevad ligikaudu kaks korda. Hoone kuju mõjub vähem, kuid järjekindlalt: lihtne ristkülikukujuline plaan on soodsam kui keerukas kuju, ja suurema hoone ruutmeetri hind kipub langema, sest köök, vannitoad ja tehnosüsteemid jagunevad rohkematele ruutmeetritele.
Vahemik ei ole seega ebatäpsus vaid teave. Kitsam vahemik ilma määratlusteta on vähem usaldusväärne kui laiem vahemik koos nendega.
3. Mida hind tavaliselt ei sisalda
Kolm kulugruppi jäävad enamasti välja, ja ainult esimene neist on tellijale ilmne. Nende puudumine selgitab enamiku eelarve ületustest.
Krundi ostmine, mis ei ole ehituskulu vaid kinnisvara.
Ettevalmistus, ehk projekt, uuringud ja load, mis jäävad kaubanduslike allikate järgi sageli 5 000 kuni 15 000 € vahele.
Liitumised ja välisrajatised, mis ilmuvad eelarvesse hiljem.
Need kolm gruppi ei ole väikesed, ja nende väljajätmine ei ole ebaausus: ruutmeetri hind mõõdab ehitust, mitte projekti. Probleem tekib siis, kui tellija loeb ehitushinda projekti hinnana.
4. Neli küsimust, mille vastuseta arv ei ole kasutatav
| Küsimus | Miks see loeb |
|---|---|
| Millise valmidusastmeni see hind viib | suurim üksik hinnamuutuja |
| Millisele pinnale see viitab | määrab murru nimetaja |
| Kas see sisaldab käibemaksu | Eestis on määr 20 protsendilt 24 protsendini liikunud kahe ja poole aastaga |
| Millisest allikast see pärineb ja mis kuupäevaga | määrab arvu staatuse |
Neljas küsimus on Eesti turul eriti oluline, sest suurem osa avaldatud hindadest pärineb ehitusettevõtetelt, kes müüvad teenust. See ei muuda neid valeks, kuid see muudab nende staatust: need on kaubanduslikud materjalid, mitte ametlik statistika. Ainus ametlik ja neutraalne arv selles valdkonnas on Statistikaameti ehitushinnaindeks, mida käsitleb vastav haru.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Ruutmeetri hind on tõlgendatav ainult koos valmidusastme, pinna määratluse ja kulude ulatusega. Avaldatud vahemikud 1 500 kuni 3 000 €/m² peegeldavad tegelikke erinevusi, millest valmidusaste seletab suurima osa ja tehnoloogia ligikaudu kolmandiku. Krunt, ettevalmistus ning liitumised ja välisrajatised jäävad igast ruutmeetri hinnast välja, mistõttu ehitushind ei ole projekti hind.
Neli reeglit: küsi valmidusastet enne hinda. Kontrolli, millisele pinnale hind viitab. Märgi iga hinna juurde selle käibemaksustaatus. Kontrolli allikat ja kuupäeva, sest enamik avaldatud hindu on kaubanduslikud.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei ole hinnapakkumine.