1. Mille alusel arvutada
Kolm põhimõtet kehtivad kõigi hangete kohta. Arvutus tugineb hankija käsutuses olevale teabele hanke esemest. Mitte turuhinnale üldiselt, vaid sellele, mida hankija konkreetse hanke kohta teab.
Arvutus tehakse ilma käibemaksuta, nagu ka piirmäärad ise. Käibemaksuga arvutamine on tüüpiline viga, mis lükkab hanke kunstlikult kõrgemasse menetlusse.
Arvutus tehakse hanke kui terviku kohta, mitte üksiku lepingu kohta, kui hange koosneb osadest. Osadeks jaotamine ei muuda arvutuse alust.
Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramine on seaduses eraldi reguleeritud, ja selle täpne sisu tuleb võtta seaduse tekstist. Reegel erineb teenuste omast.
2. Mis kuulub arvestusse
Kolm elementi, mille väljajätmine on tüüpiline viga. Need kuuluvad arvutusse.
| Element | Kas kuulub arvestusse | Miks unustatakse |
|---|---|---|
| Kõik hanke esemega seotud tööd, sh hiljem samast lepingust tellitavad | jah | lähtutakse esimesest etapist |
| Optsioonid ja lepingu pikendamise võimalused | jah, kui ette nähtud | peetakse tinglikuks |
| Hankija antavad materjalid või seadmed | jah, kui osa hanke esemest | ei maksta töövõtjale |
Kolmas element unustatakse ehitushangetes kõige sagedamini, näiteks kui tellija annab osa materjalist ise. Reegel on lihtne ja tasub meelde jätta: arvestusse kuulub see, mille hankija hanke tulemusel saab, mitte ainult see, mille eest ta töövõtjale maksab.
3. Osadeks jaotamise küsimus
Siin on kõige tundlikum punkt kogu arvutuses. See puudutab hanke osadeks jaotamist.
Riigihangete seadus reguleerib riigihanke osadeks jaotamist ühe menetluse raames eraldi sättega. Osadeks jaotamine ise ei ole keelatud, ja see on sageli soovitav, sest see avab hanke väiksematele pakkujatele ja parandab konkurentsi.
Keelatud on jaotamine eesmärgiga vältida seaduse kohaldamist, ehk jagada hange nii, et iga osa jääks piirmäära alla. Vahe on kavatsuses ja tulemuses, ja mõlemat hinnatakse tagantjärele.
Praktiline test on funktsionaalse terviku test: kas osad moodustavad funktsionaalse terviku ja kas neid oleks loomulik tellida koos. Kui moodustavad, arvutatakse maksumus koos.
| Näide | Funktsionaalne tervik | Järeldus |
|---|---|---|
| Ühe hoone fassaad ja katus, sama ajagraafik | jah | maksumus arvutada tervikuna |
| Sama tüüpi tööd viies eri hoones eri asukohtades | sõltub, hinnata eraldi | vajab põhjendust |
| Ehitustöö ja sellele järgnev mitmeaastane hooldus | üldjuhul jah, kui ette nähtud | arvestada optsioonina |
Kui vastus testile on jaatav, tuleb maksumus arvutada tervikuna, olenemata sellest, mitmeks osaks hange jaotatakse. Jaotamine jääb sel juhul lubatuks, kuid menetlus valitakse terviku maksumuse järgi.
4. Miks arvutus tuleb dokumenteerida
Kolm põhjust, mis on kõik praktilised. Arvutus on menetluse valiku alus, ja seega menetluslik otsus, mitte eelarvetöö.
Otsus on kontrollitav, sealhulgas vaidlustusmenetluses.
Tagantjärele meenutatud põhjendus on nõrgem kui kirjapandud, ja selle koostamise kuupäev on tavaliselt nähtav. Põhjendus tuleb kirja panna kohe.
Dokumenteerida tuleb alus, mitte ainult tulemus: millistele andmetele arvutus tugines ja millal. See on sama põhimõte, mis kehtib igas kontrollitavas hinnangus, ja see kaitseb ka hankija enda töötajat, kui hanget hiljem uuritakse.
5. Mida teha, kui maksumus on piirmäära lähedal
Kolm sammu, millest kolmas tundub kulukas ja on seda harva. Kolmas on dokumenteerimine.
Arvuta hoolikamalt, sest paar protsenti muudab menetluse liiki. 98 000 € ja 102 000 € on septembrist alates kaks eri menetlust.
Dokumenteeri arvutuse alus eriti täpselt, sest just piirijuhtumeid vaidlustatakse. Dokument on hilisem kaitse.
Kaalu kõrgema režiimi kasutamist vabatahtlikult, kui piir on väga lähedal. See tundub kulukas, kuid kaotab vaidlustuse riski, mis on kallim kui pikem menetlus. Vaidlustus peatab hanke, pikem menetlus ainult venitab seda.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Eeldatav maksumus arvutatakse hankija käsutuses oleva teabe alusel, käibemaksuta, ja hanke kui terviku kohta. Arvestusse kuulub kõik, mille hankija hanke tulemusel saab, sealhulgas optsioonid ja hankija enda antavad materjalid, mitte ainult see, mille eest ta maksab. Osadeks jaotamine on lubatud, jaotamine piirmäära vältimiseks ei ole, ja neid eristab funktsionaalse terviku test.
Neli reeglit: arvuta käibemaksuta, nagu piirmäärad ise. Arvesta optsioone ja hankija antavaid materjale. Hinda osadeks jaotamist funktsionaalse terviku testiga. Dokumenteeri arvutuse alus, mitte ainult tulemus.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.