Blogi

Kaks piirmäära alates septembrist

📐 Artikkel5 min lugemisaeg

Mida sellest artiklist leiate Milline süsteem kehtib täna, mis muutub septembris, miks piirmäär kaob, mida see praktikas tähendab, ja mis jääb samaks.

Eestis on täna kolm piirmäära. Alates 1. septembrist 2026 on neid kaks, ja see on kogu reformi kõige põhimõttelisem muudatus: ülejäänu, sealhulgas väärtuste tõus ja tähtaegade pikenemine, on selle tagajärg.

1. Milline süsteem kehtib täna

Kuni 31. augustini 2026 kehtib kolmetasandiline süsteem, kus iga tase toob kaasa oma menetlusreeglid, tähtajad ja kohustused.

Tase Ehitustööde väärtus Kust see tuleneb
Lihthanke piirmäär 60 000 € siseriiklik otsus
Riigihanke piirmäär 150 000 € siseriiklik otsus
Rahvusvaheline piirmäär 5 404 000 € Euroopa Liidu direktiivid

Süsteem on kehtinud aastaid muutumatuna, ja seda peetakse ministeeriumi hinnangul tänase turuolukorra suhtes ajale jalgu jäänuks. Ehitushindade tõus on vahepeal muutnud sama töö nominaalselt kallimaks, ilma et sisu oleks muutunud, mistõttu üha rohkem tavalisi töid on liikunud kõrgemasse menetlusse.

2. Mis muutub septembris

Riigikogu võttis muudatused vastu 16. juunil 2026, ja need jõustuvad 1. septembril.

Riigihangete seaduses on edaspidi kolme piirmäära asemel kaks. Kaob siseriiklik riigihanke piirmäär, ehitustöödel 150 000 €. Alles jäävad lihthanke piirmäär ja rahvusvaheline piirmäär.

Riigihanke piirmäär asendatakse kõrgema lihthanke piirmääraga, ehitustöödel 100 000 euroga senise 60 000 asemel. Lihthanke võib edaspidi korraldada, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ehk ehitustöödel kuni 5 404 000 euroni.

Tase Kuni 31.08.2026 Alates 01.09.2026
Lihthanke piirmäär, ehitustööd 60 000 € 100 000 €
Riigihanke piirmäär, ehitustööd 150 000 € kaob
Rahvusvaheline piirmäär, ehitustööd 5 404 000 € 5 404 000 €, muutumatu

Praktiline tulemus on, et ala 100 000 eurost kuni 5 404 000 euroni, mis varem jagunes kahe menetluse vahel, on nüüd üks: lihthange. Sellesse vahemikku jääb enamik ehitushankeid.

3. Miks piirmäär kaob

Kolm põhjendust on institutsionaalsetes allikates välja toodud. Need selgitavad piirmäärade ümberkujundamist.

Süsteemi lihtsustamine. Kaks taset on lihtsam hallata kui kolm, ja kaob vahepealne ala, kus tuli otsustada kahe menetluse vahel.

Halduskoormuse vähendamine nii avalikus sektoris kui ka ettevõtjatele.

Menetluste kiirendamine, et teenused ja investeeringud jõuaksid kiiremini kohale.

Rahandusministeeriumi hinnangul on muudatused kavandatud valdkonda, kus Eesti saab oma reegleid ise kujundada, sest rahvusvahelise piirmäära ülene osa tuleneb direktiividest. Riigi tasandil on muudatus seega siseriikliku otsustusruumi kasutamine, mitte Euroopa nõude täitmine, ja see seletab, miks reform puudutab ainult üht kolmest tasemest.

4. Mida see praktikas tähendab

Institutsionaalsete allikate hinnangud annavad suurusjärgu. Täpne mõju selgub praktikas.

Näitaja Hinnang
Muudatuse mõjuala ligikaudu 49 % kõigist riigihangetest
Hankemenetluste keskmine kestus ligikaudu 87 päevalt umbes 50 päevani

Need on hinnangud, mitte tagatised, ja tegelik mõju selgub rakenduspraktikas. Ligi pool kõigist hangetest on siiski märkimisväärne osa, ja see selgitab, miks muudatust tasub jälgida ka väiksema hankija või pakkuja vaatest: tõenäosus, et see puudutab konkreetset hanget, on ligikaudu üks kahest.

5. Mis jääb samaks

Kaks asja jäävad muudatusest puutumata. Rahvusvaheline piirmäär, mis tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja mida Eesti ei kujunda. See muutub oma kaheaastase tsükliga, viimati 1. jaanuaril 2026.

Rahvusvahelise piirmäära ületavate hangete reeglid, mis on direktiividega määratud. Need jäävad reformist puutumata.

Muudatus puudutab seega ainult alla rahvusvahelist piirmäära jäävaid hankeid. Suurte ehitushangete kord ei muutu, sest need ületavad tavaliselt rahvusvahelist piirmäära. Reform on keskmise suurusega hangete reform.

Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit

Kolmetasandiline piirmäärade süsteem asendub kahetasandilisega 1. septembril 2026: siseriiklik riigihanke piirmäär, ehitustöödel 150 000 €, kaob, ja lihthanke piirmäär tõuseb 60 000 eurolt 100 000 euroni. Lihthanget võib edaspidi korraldada kuni rahvusvahelise piirmäärani, ehitustöödel 5 404 000 euroni.

Sellest tulenevad neli reeglit. Kontrolli, kas hange algab enne või pärast 1. septembrit 2026, sest sellest sõltub kogu ülejäänu. Ära kasuta riigihanke piirmäära mõistet septembrist alates, sest seda enam ei ole, ja vana mõiste kasutamine uues dokumendis tekitab segadust. Kontrolli rahvusvahelist piirmäära eraldi, sest see ei muutu septembris vaid kaheaastase tsükliga. Arvesta, et suurte ehitushangete kord ei muutu, kuigi keskmiste oma muutub oluliselt.

Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.

Korduma kippuvad küsimused

Kaks: lihthanke piirmäär ja rahvusvaheline piirmäär. Riigihanke piirmäär, mis moodustas kolmanda tasandi, kaob.

Ala 100 000 eurost kuni 5 404 000 euroni, kuhu jääb enamik ehitushankeid. Varem nõudis see vahemik põhjalikumat menetlust, edaspidi katab seda lihthange.

Institutsionaalsed allikad toovad välja kolm põhjendust, millest kaalukaim on, et kehtinud väärtused olid püsinud aastaid ega arvestanud vahepealse hinnatõusuga. Halduskoormus oli seetõttu ehitushangetes ebaproportsionaalne.

Ei. Need reeglid tulenevad Euroopa Liidu direktiividest ja jäävad reformist puutumata, mistõttu väga suurte ehitushangete menetlus jätkub senisel kujul.

Ehitustööde riigihanked Eestis: piirmäärad, menetlused ja 2026. aasta reform