1. Uued väärtused
Institutsionaalsete allikate järgi tõusevad piirmäärad järgmiselt. Kõik väärtused on käibemaksuta, nagu piirmäärad üldiselt.
| Hankeliik | Kuni 31.08.2026 | Alates 01.09.2026 | Tõus |
|---|---|---|---|
| Asjad ja teenused | 30 000 € | 50 000 € | + 67 % |
| Ehitustööd, teenuste kontsessioonileping, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusektori hankija asjad või teenused | 60 000 € | 100 000 € | + 67 % |
| Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusektori hankija ehitustööd | 300 000 € | 500 000 € | + 67 % |
Väärtused tuleb enne kasutamist kontrollida kehtivast seadusetekstist, sest käesolev artikkel on ülevaade. Kokkuvõtted vananevad kiiresti.
2. Miks tõus on ligikaudu kahekordne
Kolm põhjendust, millest kolmas on tehniline ja kõige olulisem. See puudutab piirmäärade katvust.
Kehtivad reeglid ja piirmäärad on püsinud samad juba aastaid ega arvesta institutsionaalsete allikate hinnangul tänast turuolukorda. Hinnatõus on vahepeal olnud märkimisväärne.
Ehitushindade tõus on vahepeal muutnud sama töö nominaalselt kallimaks, ilma et sisu oleks muutunud. Töö, mis mahtus varem 55 000 euro sisse, maksab nüüd 90 000 eurot, kuigi tegemist on sama tööga.
Riigihanke piirmäära kadumine tähendab, et lihthanke piirmäär peab katma varasemast laiema ala. Seetõttu tõsteti selle väärtust.
Kolmas põhjus selgitab, miks tõus ei ole ainult indekseerimine vaid süsteemi ümberkorraldamise tagajärg. Kui tõus oleks pelk inflatsiooni järeleaitamine, oleks see väiksem; 67 % suurune hüpe tuleneb sellest, et kaob vahepealne tase.
3. Mida see hankijale tähendab
Kolm tagajärge. Rohkem hankeid mahub lihthanke korra alla, mis lühendab menetlust ja vähendab vormistuskoormust.
Vähem hankeid vajab põhjalikumat menetlust, mis vähendab töömahtu. See on reformi peamine eesmärk.
Piirijuhtumite hindamine muutub ajutiselt keerukamaks, sest kaks korda kehtivad korraga eri hangete kohta. Üleminekuajal tuleb mõlemat kontrollida.
Kolmas punkt on 2026. aasta sügisel reaalne probleem, sest pooleliolevad ja uued hanked on eri režiimide all. Hankija, kes haldab korraga kümmet hanget, haldab sügisel korraga kaht reeglistikku.
4. Mida see pakkujale tähendab
Kaks tagajärge, mis toimivad vastassuunas. Rohkem hankeid on lihtsama korra all, mis alandab osalemise künnist ja soodustab väiksemate ettevõtete osalemist. Lihthanke nõuded on kergemad, mis tähendab ka vähem vormistuslikke takistusi.
Samas võib lihtsam kord tähendada vähem struktureeritud alusdokumente, mis nõuab pakkujalt hoolikamat, mitte lohakamat lugemist. Pakkuja peab siis rohkem küsima.
Erialane soovitus tuleneb sellest otse: lihtsam menetlus ei tähenda lihtsamat lepingut, ja lepingutingimused tuleb lugeda sama hoolikalt. Ehitushankes on see eriti oluline, sest lepingu kestus ja riskijaotus ei sõltu menetluse liigist.
5. Kuidas kontrollida, kumb kord kehtib
Kolm sammu. Vaata, millal hankemenetlus algatati. See on määrav kuupäev.
Kui enne 1. septembrit 2026, kehtib senine kord, mida käsitleb üleminekuartikkel.
Kui pärast, kehtivad uued piirmäärad.
Kahtluse korral tuleb kontrollida hanketeatest, kus menetluse liik on märgitud. Kuupäevast tuletamine on ebausaldusväärne, sest algatamise ja avaldamise kuupäev ei pruugi kokku langeda.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Lihthanke piirmäärad tõusevad 1. septembril 2026 ligikaudu 67 % võrra: asjadel ja teenustel 30 000 eurolt 50 000 euroni, ehitustöödel 60 000 eurolt 100 000 euroni, ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusektori ehitustöödel 300 000 eurolt 500 000 euroni. Tõus ei ole indekseerimine vaid süsteemi ümberkorraldamise tagajärg, sest siseriiklik riigihanke piirmäär kaob ja lihthanke piirmäär peab katma laiema ala.
Neli reeglit: kontrolli menetluse algatamise kuupäeva, mitte pakkumuse esitamise kuupäeva. Võta väärtused kehtivast seadusetekstist, mitte kokkuvõttest. Arvesta, et 2026. aasta sügisel on käibel kaks korda korraga. Ära eelda, et lihtsam menetlus tähendab lihtsamat lepingut.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.