1. Muudatuste ülevaade viie teema kaupa
| Teema | Mis muutub | Kellele mõjub kõige rohkem |
|---|---|---|
| Piirmäärade süsteem | kolmetasandiline asendub kahetasandilisega, siseriiklik riigihanke piirmäär kaob | hankija |
| Piirmäärade väärtused | lihthanke piirmäärad tõusevad ligikaudu kahekordseks | mõlemad |
| Tähtajad | ehitustööde pakkumustähtaeg lihthankes 15 → 25 päeva | pakkuja |
| Ehitushangete erinõuded | osa koormavaid nõudeid kaob, madala pakkumuse kontrolli piir tõuseb | mõlemad |
| Raamlepingud ja minikonkursid | kõrvaldamise aluste kontroll muutub osaliselt valikuliseks | hankija |
Kaks esimest teemat on struktuursed ja puudutavad kõiki hankeid. Kolmas ja neljas on ehitustööde omad. Viies on kitsam, kuid puudutab neid hankijaid, kes korraldavad korduvaid tellimusi raamlepingu alusel.
2. Mis läheb lihtsamaks
Neli konkreetset leevendust, mis kõik vähendavad halduskoormust. Sisulised nõuded jäävad kehtima.
Üks piirmäärade tase vähem. Kolmetasandiline süsteem asendub kahetasandilisega. See vähendab menetlusliikide valikut ja sellega seotud vigade riski, sest kaob vahepealne ala, kus tuli otsustada riigihankemenetluse ja lihthanke vahel.
Kõrgemad lihthanke piirmäärad. Ehitustöödel 60 000 eurolt 100 000 euroni, asjadel ja teenustel 30 000 eurolt 50 000 euroni, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusektori ehitustöödel 300 000 eurolt 500 000 euroni. Rohkem hankeid mahub seega lihtsama korra alla.
Minikonkursside kõrvaldamise aluste kontroll muutub kohustuslikuks vaid siis, kui minikonkursi eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Kuna ehitustööde rahvusvaheline piirmäär on 5 404 000 €, tähendab see praktikas, et valdav osa minikonkursse jääb kohustuslikust kontrollist välja.
Ehitushangete puhul kaovad mitmed osapooli koormavad nõuded, sealhulgas kohustus küsida alltöövõtjate keskmise töötasu tõendeid. See neljas punkt puudutab ehitusettevõtjat kõige otsesemalt, sest tõendite kogumine käis läbi alltöövõtjate, kellega hankijal lepingulist suhet ei ole.
3. Mis läheb ehitusettevõtjale paremaks
Üks muudatus liigub kogu ülejäänud reformiga vastassuunas, ja see on ehitusettevõtja jaoks kõige käegakatsutavam. See puudutab uut vabatahtlikku võimalust.
Ehitustööde lihthankes pikeneb pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg 15 päevalt 25 päevale. Kümme päeva rohkem on ehituspakkumise koostamisel märkimisväärne.
Reformi ülejäänud eesmärk on menetlusi kiirendada, mistõttu tähtaja pikendamine tundub esmapilgul vastuoluline. Põhjus on aga otsene tagajärg teistest muudatustest: lihtsam kord toob rohkem ja suuremaid hankeid lihthankesse, ja senine 15 päeva oleks nende jaoks liiga napp.
Ehitushanke pakkumuse koostamine ei sõltu peamiselt pakkuja töökiirusest vaid alltöövõtjate ja tarnijate vastustest, mis saabuvad omas tempos. Tähtaja pikendamine on selle tunnistamine.
| Hankeliik | Kuni 31.08.2026 | Alates 01.09.2026 |
|---|---|---|
| Ehitustööde lihthange, pakkumuste esitamine | 15 päeva | 25 päeva |
4. Uus vabatahtlik võimalus hankijale
Muudatusega luuakse hankijale uus, vabatahtlik võimalus viia riigihangetes läbi niinimetatud täielik pöördmenetlus, et selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hankija otsustab selle kasutamise ise.
Vabatahtlik tähendab, et hankija otsustab, kas seda kasutada. Ükski hankija ei ole kohustatud oma senist praktikat muutma.
Selle praktiline sisu ja kasutuspraktika selguvad pärast jõustumist. Erialane hinnang enne esimesi kohaldamisjuhtumeid oleks ennatlik, ja käesolev artikkel piirdub seetõttu võimaluse olemasolu märkimisega.
5. Mida enne septembrit teha
Kolm asja on aktuaalsed just praegu, ehk augustis ja septembri alguses. Need puudutavad üleminekut.
Hankijal tasub kaaluda, kas alustada hange enne või pärast 1. septembrit. See on reaalne otsus, mitte formaalsus: sama projekt saab kahe eri korra alla sõltuvalt sellest, millal menetlus algatatakse. Enne alustamine tähendab madalamat piirmäära ja lühemat tähtaega, pärast alustamine kõrgemat piirmäära ja pikemat tähtaega.
Pakkujal tasub teada, et septembrist on ehitushangetes rohkem aega, ja planeerida ressurssi vastavalt. Kümne päeva lisandumine muudab seda, kui mitmes hankes korraga on realistlik osaleda.
Mõlemal tasub jälgida, millal terviktekst avaldatakse, sest kokkuvõtted ei asenda seadust. See kehtib ka käesoleva artikli kohta.
6. Mida reform ei puuduta
Kaks piiri jäävad reformist puutumata, ja nende teadmine hoiab ära vale eelduse. Need on rahvusvaheline piirmäär ja erandid.
Rahvusvahelisest piirmäärast kõrgemad hanked. Nende kord tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja seda ei saa siseriiklikult muuta. Ehitustöödel tähendab see hankeid alates 5 404 000 eurost.
Rahvusvaheline piirmäär ise. See muutub oma kaheaastase tsükliga, sõltumatult Eesti seadusandlusest, ja muutus toimus juba 1. jaanuaril 2026.
Muudatused on seega kavandatud sellesse valdkonda, kus Eesti saab oma reegleid ise kujundada. Reform puudutab enamikku ehitushankeid, kuid mitte suurimaid.
Kokkuvõte
Riigihangete seaduse muudatused jõustuvad 1. septembril 2026 ja puudutavad ligikaudu 49 % kõigist riigihangetest. Ehitushangete jaoks on olulisimad neli asja: lihthanke piirmäär tõuseb 60 000 eurolt 100 000 euroni, siseriiklik riigihanke piirmäär 150 000 € kaob, pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg pikeneb 15 päevalt 25 päevale, ja kohustus küsida alltöövõtjate keskmise töötasu tõendeid kaob.
Praktiline järeldus augustiks on ühelauseline: menetluse algatamise kuupäev on nüüd sisuline otsus, mitte kalendriküsimus. Kuupäev tuleb dokumenti märkida.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei asenda riigihangete seadust ega Rahandusministeeriumi teavet.