1. Milline häälteenamus on nõutav
Kolm taset, mida ei tohi segamini ajada.
| Otsus | Nõue |
|---|---|
| Tavapärased valitsemisküsimused | koosolekul osalejate häälteenamus |
| Põhikirja muutmine | üle kahe kolmandiku koosolekul osalejate poolthäältest |
| Renoveerimine või laenu võtmine | kvalifitseeritud häälteenamus: üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest |
Kolmas tase on kahekordne nõue, mis arvestab nii häälte arvu kui ka kaasomandi osi, ja mida mõõdetakse kõigist, mitte kohalolijatest. Puudujad ei ole seetõttu neutraalsed vaid sisuliselt vastuhääled. Konkreetse ühistu hääletuskord võib põhikirjas erineda ja see tuleb kontrollida enne koosolekut.
2. Mida menetluses jälgida
Neli asja on kõik vaidlustuse allikad, ja teine on kõige levinum viga. See puudutab koosoleku kutset.
| Mida jälgida | Sisu |
|---|---|
| Kvoorum | osalejatele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti |
| Päevakord | otsust ei saa vastu võtta punktis „jooksvad küsimused" või „muud küsimused" |
| Protokoll | koosolek protokollitakse, alla kirjutavad koosoleku juhataja ja protokollija |
| Eraldi otsus laenu kohta | kui laenu on vaja |
Teine on levinud seetõttu, et renoveerimise teema kerkib sageli arutelust ja tundub loomulik seal ka otsustada. Vormiviga ei muuda otsust automaatselt kehtetuks, kuid annab aluse selle vaidlustamiseks.
3. Keda otsus seob
Kolm tähelepanekut on ühistu jaoks olulised, ja need töötavad mõlemas suunas. Menetlusreeglid kaitsevad mõlemat poolt.
Erialaste allikate järgi on nõuetekohaselt vastu võetud otsus kohustuslik ka neile, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Sama allika järgi on korteriomanikul õigus pöörduda kohtusse otsuse vaidlustamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates, ja vaidlustamata otsus on täitmiseks kohustuslik.
Kui otsus on korrektselt tehtud, ei saa üksik korteriomanik tööd blokeerida, sealhulgas oma korteris tehtavaid ühistorustiku töid. Vastupidine kehtib samuti: menetlusviga annab vastuolijale reaalse vahendi, ja seda kasutatakse.
4. Mida esitada, et otsus saaks tehtud
Viis asja tuleb esitada kirjalikult enne koosolekut, ja teine otsustab hääletuse. See puudutab maksumust korteri kohta.
| Mida esitada | Märkus |
|---|---|
| Mida tehakse ja miks | sealhulgas tehnilise uuringu peamised järeldused |
| Mis see maksab kokku ja korteri kohta kuus | selle üle tegelikult hääletatakse |
| Toetuse ja omafinantseeringu suurus | rahastuskava lühidalt |
| Mis juhtub, kui ei tehta | hoone seisundi ja kulude areng |
| Kaks stsenaariumi | näiteks terviklik ja osaline, mitte üks ettepanek |
Korteriomanik ei hääleta kogumaksumuse üle vaid oma kuumakse üle. Viies punkt on alahinnatud, sest valik kahe variandi vahel saab paremini hääli kui jah või ei ühe variandi kohta.
5. Mida mitte teha
Kolm viga on kõik inimlikud, ja kolmas on korduv. Ärge esitage otsust esimest korda otsustaval koosolekul. Ärge esitlege ainult tehnilist poolt, sest hääletatakse rahakoti üle. Ja ärge alahinnake vastuseisu, sest see ei kao vaikimisest.
Vastuolijad, kes ei tule koosolekule, mõjuvad kvalifitseeritud häälteenamuse nõude tõttu ikkagi. Kohalolek on seetõttu oluline.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Renoveerimise ja laenu otsus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust, mis arvestab nii häälte arvu kui ka kaasomandi osi ja mida mõõdetakse kõigist häältest, mistõttu puudujad on sisuliselt vastuhääled. Menetluses on neli vaidlustuse allikat, millest levinuim on otsuse vastuvõtmine punktis „muud küsimused", mis ei ole lubatud. Nõuetekohane otsus on kohustuslik ka vastu hääletanutele, ja vaidlustamise tähtaeg on kolm kuud otsuse teadasaamisest.
Neli reeglit: kontrolli põhikirja hääletuskorda enne koosolekut. Esita renoveerimine ja laen eraldi päevakorrapunktidena. Näita maksumus korteri kohta kuus, mitte ainult kogusummana. Anna arutelule eraldi koosolek enne otsustavat.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei ole õigusnõustamine.