1. Mis moodustab omafinantseeringu
Kolm komponenti, ja teine on kõige sagedamini alahinnatud. See puudutab mitteabikõlblikke kulusid.
| Komponent | Sisu |
|---|---|
| Toetusega katmata osa | sõltub kohalduvast määrast |
| Mitteabikõlblikud kulud | tööd, mis ei ole toetatavad |
| Kulud enne abikõlblikkuse perioodi algust | näiteks osa ettevalmistusest |
Kui hoone vajab töid, mis ei mõjuta energiatõhusust, ei kata neid toetus. Omafinantseering ei ole seega lihtsalt sada miinus toetuse protsent: seda tuleb arvutada kogu projekti, mitte ainult toetatavate tööde pealt.
2. Kolm rahastusallikat
Neid kasutatakse tavaliselt koos, ja kolmas on korterelamute puhul kõige tavalisem. See on pikaajaline laen.
Ühistu remondifond, kui see on kogunenud. Korteriomanike ühekordne makse, mis on kiire, kuid mitte kõigile jõukohane. Ja renoveerimislaen, mis jaotab kulu aastate peale ja teeb kuumakse taskukohaseks.
Laenu võtmiseks on vaja eraldi üldkoosoleku otsust, mida käsitleb artikkel otsuse tegemisest. Kolme allika kombineerimine on tavaline: fond katab ettevalmistuse, laen katab ehituse, ja ühekordne makse vähendab laenu suurust.
3. Mida laenuotsuse juures teada
Neli asja mõjutavad kuumakset rohkem kui intressimäär, ja neljas on korteriomaniku jaoks kõige tundlikum. See puudutab laenu tähtaega.
| Mida teada | Miks |
|---|---|
| Laenu tähtaeg | määrab kuumakse suuruse kõige otsesemalt |
| Kas laen on ühistu või korteriomanike nimel | määrab kohustuse kandja |
| Kuidas kohustus jaguneb korterite vahel | tavaliselt kaasomandi osa järgi |
| Mis juhtub korteri müügi korral | kas kohustus järgneb korterile |
Ühistu laenu puhul järgneb kohustus tavaliselt korterile, mis tähendab, et müüja ei vabane sellest automaatselt. Konkreetsed tingimused sõltuvad lepingust ja need tuleb kontrollida laenuandjalt, ning neljas punkt tuleb selgitada enne otsust, mitte pärast.
4. Kuidas maksumus mõjub kuumaksele
Kolm tähelepanekut, ja kolmas on argument, mis tuleb esitada arvuna. Sõnaline selgitus ei veena.
Kuumakse on see arv, mille üle tegelikult hääletatakse. Kuumakset vähendab pikem tähtaeg, suurem toetus ja suurem omafinantseering ette, ning suurendab lühem tähtaeg ja väiksem toetus. Renoveerimise järel väheneb aga küttekulu, mistõttu kogukulu korteri kohta ei kasva sama palju kui laenumakse.
Erialane soovitus on esitada kolm arvu, tänane küttekulu, prognoositav küttekulu ja laenumakse, mitte ainult viimane. Kolm arvu koos annavad tervikpildi.
5. Mida esitada korteriomanikule
Neli arvu peavad olema ühel lehel, ja neljas on ainus, mis räägib säästust. Ülejäänud kolm räägivad kulust.
Kogumaksumus ja toetuse osa. Omafinantseering korteri kohta. Kuumakse ja selle kestus. Ja prognoositav muutus küttekulus.
Ilma neljanda arvuta näeb ettepanek välja nagu puhas kulu. Prognoos tuleb esitada vahemikuna koos eeldustega, mitte ühe arvuna, sest energiahinnad muutuvad.
Kokkuvõte ja neli praktilist reeglit
Omafinantseering koosneb kolmest komponendist ja seda tuleb arvutada kogu projekti pealt, sest mitteabikõlblikud tööd ja abikõlblikkuse eelsed kulud ei ole toetuse määraga kaetud. Kolmest rahastusallikast on korterelamute puhul tavalisim laen, mille võtmiseks on vaja eraldi üldkoosoleku otsust, ja kuumakset mõjutavad tähtaeg ning kohustuse jagunemine rohkem kui intressimäär. Kuumakse on see arv, mille üle hääletatakse, ja ilma küttekulu prognoosita näeb ettepanek välja nagu puhas kulu.
Neli reeglit: arvuta omafinantseering kogu projekti, mitte ainult toetatavate tööde pealt. Võta laenu kohta eraldi üldkoosoleku otsus. Selgita, mis juhtub kohustusega korteri müügi korral. Esita küttekulu prognoos koos laenumaksega, mitte eraldi.
Artikkel annab erialast orientatsiooni kontrollimise kuupäeva seisuga. See ei ole finantsnõustamine.