Miks hankija ei ole tavaline tellija
Seadus räägib hankijast ja eeldatavast maksumusest, mitte tellijast ja eelarvest. Võlaõigusseaduse (VÕS) töövõtulepingu peatükk kasutab mõisteid tellija ja töövõtja. RHS kasutab mõistet hankija ja mõõdab hanget eeldatava maksumusega (§ 23): see on käibemaksuta summa, mis hõlmab kogu makstavat tasu koos võimalike tulevaste kohustustega ja peab kajastama turu keskmist hinda vahetult enne hanke alustamist.
Pakkumuste ja lepingu vahel ei ole vaba kauplemise ruumi. Hankija peab järgima valitud menetluse reegleid. Menetluse valik, piirmäärad ja tähtajad on hankekorralduse teema, mida käsitleb ehitustööde riigihangete juhend; siin vaatame ainult seda, kuidas need reeglid mõjutavad lõpphinda.
Ka sõlmitud leping ei ole vabalt muudetav. Hankelepingut võib uut hankemenetlust korraldamata muuta üksnes RHS § 123 lõikes 1 loetletud juhtudel. Kui muudatus neisse ei mahu, võib hankija § 124 lg 1 p 1 alusel lepingu üles öelda või sellest taganeda. Lõppmaksumusele on see halvim tulemus.
Hinnakokkulepe hankelepingus ei saa olla täielikult mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 eeldab, et töövõtulepingus kokku lepitud eelarve (selles artiklis: lepingus kokku lepitud hinnanguline summa, mitte ettevõtte üksikasjalik kalkulatsioon) on töövõtjale siduv, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Erasektoris saab selle eelduse lepinguga kõrvale jätta. Riigikohtu praktika ülevaate järgi on kohus otsuses 3-2-1-102-14 (12.11.2014) leidnud, et avaliku hankelepingu hinnakokkulepe ei saa olla täielikult mittesiduv. Tegemist on avaldatud kohtupraktika suundumusega, mitte seadusesättega.
Kolm hooba ja kolm piiri
Hankijal on lõppmaksumuse kaitseks kolm seaduslikku hooba ja igal neist on oma piir. Esimene toimib enne lepingu sõlmimist, teine ja kolmas lepingu ajal.
| Hoob | Mida see võimaldab | Piir | Säte |
|---|---|---|---|
| Kõigi pakkumuste tagasilükkamine | lõpetada menetlus, kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust | otsus peab olema kirjalik ja põhjendatud; hoob on kasulik ainult realistliku eeldatava maksumuse korral | RHS § 116, § 23 lg 3, § 73 lg 3 p 3 |
| Hankelepingu muutmine | lisada või muuta töid ilma uue hanketa | ainult § 123 lg 1 juhtudel: ehitustöödel muudatuste kogumaksumus kuni 15 % algsest maksumusest ja alla rahvusvahelise piirmäära; täiendavate tööde või ettenägematute asjaolude korral kuni 50 % ühe muudatuse kohta | RHS § 123 lg 1 p 1, 3, 4 |
| Hinna läbivaatamine | muuta hinda väärtuse piiranguta | ainult siis, kui tingimus on hankedokumentides ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt | RHS § 123 lg 1 p 2 |
Esimene hoob on nii tugev kui eeldatav maksumus, millega pakkumusi võrreldakse. Kui see on koostatud vananenud hindadega, ületavad kõik pakkumused seda ja tagasilükkamine viib vaid uue hankeni samal turul. Kui see on paisutatud, ei saa hooba kasutada ka siis, kui hinnad on ülemäärased.
Teine hoob kulub iga muudatusega. Väikeste muudatuste protsendid liituvad ning punktide 3 ja 4 alusel tehtud muudatustest tuleb esitada teade riigihangete registrile (§ 123 lg 5). Protsendipiir on seaduslik ülempiir, mitte reserv, mida võib kasutada; iga muudatus vajab ka rahastust.
Kolmas hoob on ainus, mis protsendipiiri ei kuluta, kuid see tuleb kirjutada enne hanke väljakuulutamist. Lepingu ajal ei saa hinna läbivaatamise tingimust tagantjärele lisada: siis on tegemist tavalise muudatusega, mis peab mahtuma teiste punktide piiridesse.
Kaks õiguse seisu
Kuni 31. oktoobrini 2026 kehtib senine kord. Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 03.07.2026, 3) jõustub oma § 6 lg 1 järgi 2026. aasta 1. novembril. Selle artikli hoobade seisukohast muudab reform kahte asja: § 123 lg 1 p 3 tingimus „ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik“ asendatakse sõnastusega „ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik“, ja muutmisteate tähtaeg (§ 123 lg 5) pikeneb 10 päevalt 30 päevale. Protsendipiirid 15 ja 50 jäävad samaks ning § 116 reform ei muuda.
Piirmäärad muutuvad, kuid need on hankekorralduse teema. Näiteks ehitustööde lihthanke piirmäär tõuseb 60 000 eurolt 100 000 eurole ja riigihanke piirmäära säte tunnistatakse kehtetuks; üksikasjad on riigihangete reformi muudatuste ülevaates. Üleminekusätte (§ 219^3) järgi viiakse enne 1. novembrit 2026 alustatud hankemenetlused lõpuni 31. oktoobrini 2026 kehtinud redaktsiooni järgi. Üleminekusäte käsitleb hankemenetlusi ega reguleeri sõnaselgelt juba sõlmitud lepingute muutmist, mistõttu tasub selles küsimuses enne otsust saada õiguslik hinnang.
Selle haru artiklid
- Artikkel kui kõik pakkumused ületavad eeldatavat maksumust käsitleb RHS § 116 kahte alust, eeldatava maksumuse rolli võrdlusalusena ja seda, mida teha pärast kõigi pakkumuste tagasilükkamist.
- Artikkel hankelepingu muutmise piiridest esitab tabelina § 123 lg 1 juhtumid, olulise muudatuse mõiste, arvutuse indekseeritud summast ja reformi mõju muutmisteatele.
- Artikkel hinna läbivaatamisest ja indekseerimisest hankelepingus selgitab, millised elemendid peavad hinna läbivaatamise tingimuses olema, et see ei kuluks muudatuste protsendipiiridesse.
Artikkel kirjeldab õigusnormide seisu kontrollimise kuupäeval ja annab erialast orientatsiooni. See ei asenda õigusnõustamist ega konkreetse juhtumi hindamist.