Risk järgib lepingut, mitte indeksit
Esimene küsimus ei ole, kui palju hinnad tõusid, vaid millise hinnakokkuleppe pooled sõlmisid. Hinnatõus mõjub tellija lõppmaksumusele täiesti erinevalt sõltuvalt sellest, kas lepingus on kindel hind, siduv eelarve, mittesiduv eelarve või hinna muutmise tingimus.
Sõna eelarve tähendab siin võlaõigusseaduse § 639 mõistes töövõtulepingus kokku lepitud töö hinnangulist maksumust, mis on töövõtjale siduv või mittesiduv. See ei ole ettevõtte sisemine detailne eelarve.
| Hinnakokkulepe | Kes kannab hinnatõusu riski | Õiguslik alus |
|---|---|---|
| Siduv eelarve (ka vaikimisi) | töövõtja; eelarvet ületavat tasu ta Riigikohtu praktika ülevaate järgi nõuda ei saa | VÕS § 639 lg 1; 2-15-15662/55, p 12 |
| Mittesiduv eelarve | töövõtja, kui ületamine ei ole oluline või oli ette nähtav; tellija, kui ületamine on oluline, ettenägematu ja töövõtja teatas viivitamata; teatamata jätmisel üksnes alusetu rikastumise ulatuses | VÕS § 639 lg 2 |
| Hinna muutmise tingimus | jagatud lepingus kirjeldatud viisil | leping |
| Ükskõik milline, kui asjaolud muutuvad erakordselt | tellija ja töövõtja vahel uuesti, ainult nelja tingimuse koosesinemisel | VÕS § 97 |
Siduva eelarve korral on hinnatõus põhimõtteliselt töövõtja risk. VÕS § 639 lg 1 eeldab siduvat eelarvet, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, ja Riigikohtu praktika ülevaate „Töövõtuleping“ (2022) järgi ei saa töövõtja siduva eelarve korral eelarvet ületavat tasu nõuda (Riigikohtu 19.12.2017 otsus nr 2-15-15662/55, p 12). Tellija, kes ei ole lepingus eeldust ümber pööranud, on seega hinnatõusu vastu kaitstud ilma ühegi lisatingimuseta, kui jätta kõrvale VÕS § 97 erand.
Mittesiduva eelarve korral on hinnatõus eelarve ületamise küsimus. Töövõtja võib nõuda eelarvet ületavat tasu ainult siis, kui ületamine on oluline ja seda ei olnud võimalik ette näha, ning ta peab sellest tellijale viivitamata teatama; teatamata jätmise korral saab ta ületavat summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud (§ 639 lg 2). Kui hinnatõus oli lepingu sõlmimise ajal juba alanud ja avalikult teada, on ettenähtavuse küsimus töövõtja jaoks raske. Kuidas neid kolme tingimust kontrollida ja millal tellija võib lepingu eelarve ületamise tõttu üles öelda, on käsitletud selle haru artiklis eelarve olulisest ületamisest.
VÕS § 97: kitsas erand
Võlaõigusseaduse § 97 lubab nõuda lepingu muutmist, kui asjaolud muutuvad pärast lepingu sõlmimist nii, et kohustuste vahekord muutub oluliselt. See on seaduses sätestatud üldine alus, mille abil hinnaga seotud riski saab pärast lepingu sõlmimist ümber jagada ilma poolte kokkuleppeta.
Tingimused on kumulatiivsed: kõik neli peavad olema täidetud. Lõike 2 järgi võib kahjustatud pool nõuda lepingu muutmist ainult siis, kui:
| Tingimus (§ 97 lg 2) | Mida see hinnatõusu puhul tähendab |
|---|---|
| 1) asjaolude muutumist ei saanud lepingu sõlmimisel mõistlikult ette näha | hinnatõus, mis oli lepingu sõlmimisel juba alanud või prognoositav, ei täida tingimust |
| 2) pool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada | turuhindade puhul tavaliselt täidetud |
| 3) pool ei kandnud seaduse või lepingu järgi asjaolude muutumise riski | siduv eelarve või kindel hind võivad tähendada, et töövõtja on riski võtnud |
| 4) pool ei oleks muutunud asjaolusid teades lepingut sõlminud või oleks sõlminud selle oluliselt teistel tingimustel | muutus peab olema niivõrd suur, et see puudutab lepingu alust |
Kolmas tingimus on tellija jaoks kõige olulisem. Kui töövõtja on lepinguga kandnud hinnariski, näiteks andnud siduva eelarve ilma hinna muutmise tingimuseta, saab tellija väita, et risk oli lepingu järgi töövõtja kanda. Seepärast on ka lepingu sõnastus selle kohta, kes mida kannab, § 97 kohaldamisel otsustav.
Ka siis, kui tingimused on täidetud, on § 97 tagajärjed piiratud. Lepingu muutmist tagasiulatuvalt saab nõuda ainult piiratud ulatuses (lg 4). Kui lepingu muutmine ei ole võimalik või mõistlik, võib pool lepingust taganeda või kestvuslepingu puhul selle § 196 alusel üles öelda (lg 5). Tellija jaoks tähendab see, et § 97 alusel esitatud nõue ei ole automaatne lisatasu nõue, vaid läbirääkimise algus, mille võimalik lõpp on ka lepingu lõppemine.
Kui § 97 alusel esitatud nõue saabub, küsib tellija töövõtjalt nelja asja. Iga vastus tuleks saada kirjalikult ja koos dokumentidega:
- millal asjaolud muutusid võrreldes lepingu sõlmimise kuupäevaga;
- miks töövõtja ei saanud muutust lepingu sõlmimisel ette näha;
- kas leping jagas hinnariski, ja kui jagas, siis kuidas;
- kui suur on muutus lepingu kogumaksumuse suhtes, mitte üksiku materjali hinna suhtes.
Indekseerimistingimus nihutab riski ettenähtavalt
Kui pooled soovivad hinnariski jagada, on selleks kõige selgem vahend lepingus kokku lepitud hinna muutmise tingimus. See asendab hilisema vaidluse ettenähtavuse üle valemiga, mille mõlemad pooled on ette aktsepteerinud. Pikema ehitusaja puhul võib selline tingimus vähendada ka pakkumuse hinda, sest töövõtja ei pea kogu riski hinda sisse arvestama.
Hea tingimus nimetab vähemalt kolm asja: indeksi, alusperioodi ja käivituspiiri.
| Tingimuse osa | Mida kirjutada | Mis juhtub, kui see puudub |
|---|---|---|
| Indeks | nimetatud ametlik indeks või selle osaindeks, mida töövõtja ei saa mõjutada | pooled vaidlevad, milline indeks kehtib |
| Alusperiood | kuu, mille indeksiväärtus on lähtepunkt, näiteks pakkumuse esitamise kuu | hinnatõus arvestatakse valest kuupäevast |
| Käivituspiir | muutus, millest alates hinda korrigeeritakse | iga väike kõikumine tekitab arveldusi |
| Ajavahemik | kui sageli korrigeerimine toimub | korrigeerimise ajastus jääb poolte otsustada |
| Ulatus | millisele hinnaosale tingimus kehtib (näiteks mitte juba tehtud või ettemakstud töödele) | korrigeeritakse ka seda, mille hind on juba fikseeritud |
| Ülempiir | kas korrigeerimine on piiratud | tellija risk on piiramatu |
| Sümmeetria | kas hind ka langeb, kui indeks langeb | tingimus töötab ainult töövõtja kasuks |
Fiktiivne näide näitab, miks ka käivituspiiri toime tuleb kirja panna. Järgmised arvud on välja mõeldud ega ole soovitus. Lepingu järgi korrigeeritakse veel tegemata tööde hinda, kui nimetatud indeks on alusperioodiga võrreldes muutunud üle 5 protsendi. Korrigeerimise hetkel on tegemata töid 200 000 euro eest ja indeks on tõusnud 8 protsenti. Kui tingimus korrigeerib ainult piiri ületavat osa, on lisatasu 3 protsenti ehk 6 000 eurot. Kui tingimus korrigeerib piiri ületamisel kogu muutust, on lisatasu 8 protsenti ehk 16 000 eurot. Mõlemad lugemised on võimalikud, kui tingimus seda ei täpsusta, ja vahe on 10 000 eurot.
Viivitusaja tööd tuleb eraldi reguleerida. Kui töövõtja on tähtajaga hilinenud, ei ole põhjust, miks tellija peaks kandma selle aja hinnatõusu. Tingimus võib ette näha, et viivituse ajal tehtud tööde hinda korrigeeritakse kokkulepitud tähtaja indeksiväärtusega, mitte hilisema väärtusega.
Selles artiklis ei käsitleta, kuidas indeksit lugeda ja eelarves kasutada. Mida ehitushinnaindeks mõõdab ja kuidas selle väärtusi lugeda, on selgitatud artiklis ehitushinnaindeks ja selle lugemine, ja kuidas indeksit eelarves kasutada, artiklis indeksi kasutamine eelarves.
Lepingutingimused, mida enne allkirjastamist otsida
Hinnariski nihutab tellijale sageli üks lause, mitte eraldi peatükk. Enne allkirjastamist tasub otsida järgmisi sõnastusi.
Esimene on tingimus, mis teeb eelarve mittesiduvaks, näiteks „eelarve on orienteeruv“ või „hind täpsustub tööde käigus“. See pöörab ümber VÕS § 639 lg 1 eelduse ja muudab hinnatõusu eelarve ületamise küsimuseks.
Teine on tingimus, mis lubab töövõtjal korrigeerida hinda „turuhindade muutumisel“ ilma indeksi, alusperioodi ja piirita. Selline tingimus nihutab riski tellijale, andmata talle võimalust summat kontrollida.
Kolmas on tingimus, mille järgi materjalide hind kehtib ainult piiratud aja pärast pakkumuse esitamist. Kui leping sõlmitakse või tööd algavad hiljem, võib see tähendada, et tellija kannab hinnatõusu juba enne esimest tööpäeva.
Neljas on vastupidine juhtum: leping, mis ütleb sõnaselgelt, et töövõtja kannab kõiki hinnamuutuse riske. Selline tingimus kaitseb tellijat ka § 97 kolmanda tingimuse kaudu, kuid võib tõsta pakkumuse hinda.
Tellija tarnitud materjal
Kui tellija tarnib materjali ise, kannab ta ka selle materjali hinnatõusu. See on lepingu loogika, mitte eraldi seadusesäte: töövõtja hind ei sisalda materjali, mida ta ei osta. Kui tellija tarne hilineb, võib see VÕS § 652 alusel tekitada töövõtjale õiguse nõuda viivitusest tekkinud kahju hüvitamist, ja hinnatõusu risk muutub sel viisil kaudselt viivituse riskiks.
Hankija eripära
Hankija ei saa hinnamuutust lepingu ajal vabalt kokku leppida. Riigikohtu praktika ülevaate järgi ei saa avaliku hankelepingu hinnakokkulepe olla täielikult mittesiduv (Riigikohtu 12.11.2014 otsus nr 3-2-1-102-14, p 13, 14 ja 19). Hinna läbivaatamise tingimus tuleb kirjutada juba hanke alusdokumentidesse, ja selle nõuded ning seos hankelepingu muutmise piiridega on kirjeldatud artiklis hinna läbivaatamine ja indekseerimine hankelepingus.
Artikkel kirjeldab õigusnormide ja avaldatud kohtupraktika seisu kontrollimise kuupäeval ja on mõeldud erialaseks orienteerumiseks. See ei asenda õigusnõu ega konkreetse juhtumi läbivaatamist.