Liigu sisu juurde

Lisatööd ja muudatustööd lepingu ajal

📐 Teema

Autor: , ehitusökonomist

Teave kontrollitud 6 min lugemisaeg

Mida sellest artiklist leiate Neli olukorda, mis tellija laual näevad välja nagu üks ja sama lisaarve, nende erinev õiguslik alus, kolm otsust, mille tellija peab iga muudatuse juures tegema, ning selle haru neli artiklit.

Ükski ehitus ei kulge täpselt projekti järgi, ja muudatus ehituse ajal ei ole iseenesest märk halvast lepingust ega halvast tellijast. Lõppmaksumust ei tõsta muudatus ise, vaid see, et muudatust ei kvalifitseerita, ei kiideta heaks ega tõendata sel hetkel, kui seda tehakse. Selles harus käsitletakse tellija õigust muudatust nõuda, vastu võtta ja tagasi lükata; muudatuse hinna arvutamine on teise juhendi teema.

Neli olukorda, üks lisaarve

Lisanõue võib tuleneda neljast eri allikast, ja igaühel neist on oma õiguslik alus. Tellija esimene samm ei ole summa kontrollimine, vaid küsimus, millisest neist neljast olukorrast on jutt, sest sellest sõltub, kas ta peab üldse maksma.

Olukord Mis juhtus Õiguslik alus Tellija põhiküsimus
Lisatöö tehti töö, mis jääb lepingu esemest välja poolte kokkulepe; mõiste tuleb kohtupraktikast kas ma olen selle töö tellinud ja hinnas kokku leppinud?
Muudatustöö lepingu eseme piires tehti tööd teisiti, kui kokku lepiti lepingu tõlgendamine (VÕS § 29) kui suur on vahe kavandatud ja tegeliku teostuse vahel?
Mittesiduva eelarve oluline ületamine sama töö läheb maksma rohkem, kui hinnati VÕS § 639 lg 2 kas ületamist ei olnud võimalik ette näha ja kas mind teavitati viivitamata?
Hinnatõus sisendite hinnad tõusid lepingu ajal leping; erandina VÕS § 97 kas leping või seadus paneb selle riski minu kanda?

Sõna eelarve tähendab selles harus võlaõigusseaduse § 639 mõistes töövõtulepingus kokku lepitud töö hinnangulist maksumust, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. See ei ole ehitusettevõtte sisemine detailne eelarve, millest räägib eelarvestamise juhend.

Seaduses ei ole sõna lisatöö

Võlaõigusseadus ei kasuta sõnu lisatöö ega muudatustöö: mõlemad tulevad praktikast ja kohtupraktikast. Riigikohtu praktika ülevaate „Töövõtuleping“ (2022) järgi on lisatööd tööd, mis jäävad lepingu esemest välja ja mille tegemiseks on vaja poolte kokkulepet; kokkuleppeta ei saa töövõtja nende eest lepingu alusel tasu. Muudatustööd jäävad lepingu eseme piiresse, kuid tehakse teisiti, kui kokku lepiti. Kumb on kumb, selgub poolte kokkuleppe tõlgendamisest.

Seetõttu otsustab sageli see, mis on kirjas lepingus ja selle lisades. Mida täpsemalt on kirjeldatud, mis kuulub lepingu esemesse, seda lihtsam on hiljem öelda, kas uus töö on väljaspool eset või selle teistsugune teostus.

Kaitse, mis töötab vaikimisi

Võlaõigusseadus kaitseb tellijat juba siis, kui leping midagi ei ütle. Kui pooled ei ole kokku leppinud, et eelarve on mittesiduv, eeldatakse, et see on siduv (VÕS § 639 lg 1), ja Riigikohtu praktika ülevaate järgi ei saa töövõtja siduva eelarve korral eelarvet ületavat tasu nõuda (Riigikohtu 19.12.2017 otsus nr 2-15-15662/55, p 12). Mittesiduva eelarve ületamise eest võib töövõtja lisatasu nõuda ainult siis, kui ületamine on oluline ja seda ei olnud võimalik ette näha, ning ta peab sellest viivitamata teatama; teatamata jätmise korral saab ta ületavat summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud (§ 639 lg 2).

Kaitse kaob sageli tellija enda lepinguga. Lause „eelarve on orienteeruv“ või „hind täpsustub tööde käigus“ muudab eelduse vastupidiseks. Teine tavaline viis kaitset nõrgendada on lasta töid teha ilma kirjaliku kokkuleppeta ja maksta arveid vaidlemata, sest poolte käitumine on lepingu tõlgendamisel üks arvestatavaid asjaolusid (VÕS § 29 lg 5).

Kolm otsust iga muudatuse juures

Iga muudatuse juures peab tellija tegema kolm otsust, ja need tuleb teha enne, kui töö on tehtud. Hiljem tehtud otsus on juba vaidlus.

Esimene otsus on kvalifitseerimine: kas soovitud või nõutud töö on lisatöö, muudatustöö või hoopis lepingu eseme osa, mille eest on juba makstud. Teine on kokkulepe: töö kirjeldus, hind või hinna määramise meetod ja mõju tähtajale. Kolmas on tõendamine: kokkulepe peab olema kirjalik ja leitav, kas eraldi muudatuskorralduses, töökoosoleku protokollis või ehitustööde päevikus.

Lepingus tasub ette näha, kes võib tellija nimel muudatust tellida. Kui seda ei ole kirjas, võib ehitusplatsil antud suuline juhis hiljem saada lisatöö tellimuse tõendiks. Kasulik on ka tingimus, et lisatööga ei alustata enne kirjalikku kokkulepet, välja arvatud ohu kõrvaldamiseks vajalikud tööd.

Mida see haru ei käsitle

Muudatuste hinnastamine ja jälgimine on eelarvestamise juhendi teema. Kuidas muudatust hinnata ühikhindade ja eelarve struktuuri abil, on kirjeldatud artiklis muudatused ja lisatööd eelarvestamise vaates. Kuidas kulusid ehituse vältel jälgida, on kirjeldatud artiklis kulude jälgimine ehituse ajal. Siin käsitletakse ainult õigust nõuda, vastu võtta ja keelduda.

Hankija puhul ei piisa poolte kokkuleppest. Avaliku hankelepingu muutmist piirab riigihangete seadus, ja see on käsitletud juhendi hankelepingu harus.

Selle haru artiklid

Artikkel kirjeldab õigusnormide seisu kontrollimise kuupäeval ja on mõeldud erialaseks orienteerumiseks. See ei asenda õigusnõu ega konkreetse juhtumi läbivaatamist.

Korduma kippuvad küsimused

Riigikohtu praktika ülevaate järgi on lisatöö tegemiseks vaja poolte kokkulepet ja kokkuleppeta ei saa töövõtja selle eest lepingu alusel tasu. Küsimus on seega, kas kokkulepe on olemas, ja seda võib tõendada ka poolte käitumine.

Ei. Muudatustöö jääb lepingu eseme piiresse, ja küsimus on hinnavahes kavandatud ja tegeliku teostuse vahel, mis võib olla ka tellija kasuks.

Jah. Kui lepingus ei ole kokku lepitud, et eelarve on mittesiduv, eeldatakse VÕS § 639 lg 1 järgi, et see on siduv.

Vaidluses tuleb kokkuleppe olemasolu ja sisu tõendada, ja ainult suuliselt antud nõusolekut on raske tõendada. Seepärast tasub suuline kokkulepe kohe kanda töökoosoleku protokolli või ehitustööde päevikusse.

Selle juhendi artiklid

← Ehitusleping ja lõppmaksumus: tellija õiguslikud hoovad