Lisatööd ja muudatustööd lepingu ajal

Lisanõue võib tuleneda neljast eri allikast, ja igaühel neist on oma õiguslik alus. Tellija esimene samm ei ole summa kontrollimine, vaid küsimus, millisest neist neljast olukorrast on jutt, sest sellest sõltub, kas ta peab üldse maksma.

Sõna eelarve tähendab selles harus võlaõigusseaduse § 639 mõistes töövõtulepingus kokku lepitud töö hinnangulist maksumust, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. See ei ole ehitusettevõtte sisemine detailne eelarve, millest räägib eelarvestamise juhend.

Võlaõigusseadus ei kasuta sõnu lisatöö ega muudatustöö: mõlemad tulevad praktikast ja kohtupraktikast. Riigikohtu praktika ülevaate „Töövõtuleping“ (2022) järgi on lisatööd tööd, mis jäävad lepingu esemest välja ja mille tegemiseks on vaja poolte kokkulepet; kokkuleppeta ei saa töövõtja nende eest lepingu alusel tasu. Muudatustööd jäävad lepingu eseme piiresse, kuid tehakse teisiti, kui kokku lepiti. Kumb on kumb, selgub poolte kokkuleppe tõlgendamisest.

Seetõttu otsustab sageli see, mis on kirjas lepingus ja selle lisades. Mida täpsemalt on kirjeldatud, mis kuulub lepingu esemesse, seda lihtsam on hiljem öelda, kas uus töö on väljaspool eset või selle teistsugune teostus.

Võlaõigusseadus kaitseb tellijat juba siis, kui leping midagi ei ütle. Kui pooled ei ole kokku leppinud, et eelarve on mittesiduv, eeldatakse, et see on siduv (VÕS § 639 lg 1), ja Riigikohtu praktika ülevaate järgi ei saa töövõtja siduva eelarve korral eelarvet ületavat tasu nõuda (Riigikohtu 19.12.2017 otsus nr 2-15-15662/55, p 12). Mittesiduva eelarve ületamise eest võib töövõtja lisatasu nõuda ainult siis, kui ületamine on oluline ja seda ei olnud võimalik ette näha, ning ta peab sellest viivitamata teatama; teatamata jätmise korral saab ta ületavat summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud (§ 639 lg 2).

Kaitse kaob sageli tellija enda lepinguga. Lause „eelarve on orienteeruv“ või „hind täpsustub tööde käigus“ muudab eelduse vastupidiseks. Teine tavaline viis kaitset nõrgendada on lasta töid teha ilma kirjaliku kokkuleppeta ja maksta arveid vaidlemata, sest poolte käitumine on lepingu tõlgendamisel üks arvestatavaid asjaolusid (VÕS § 29 lg 5).

Iga muudatuse juures peab tellija tegema kolm otsust, ja need tuleb teha enne, kui töö on tehtud. Hiljem tehtud otsus on juba vaidlus.

Esimene otsus on kvalifitseerimine: kas soovitud või nõutud töö on lisatöö, muudatustöö või hoopis lepingu eseme osa, mille eest on juba makstud. Teine on kokkulepe: töö kirjeldus, hind või hinna määramise meetod ja mõju tähtajale. Kolmas on tõendamine: kokkulepe peab olema kirjalik ja leitav, kas eraldi muudatuskorralduses, töökoosoleku protokollis või ehitustööde päevikus.

Lepingus tasub ette näha, kes võib tellija nimel muudatust tellida. Kui seda ei ole kirjas, võib ehitusplatsil antud suuline juhis hiljem saada lisatöö tellimuse tõendiks. Kasulik on ka tingimus, et lisatööga ei alustata enne kirjalikku kokkulepet, välja arvatud ohu kõrvaldamiseks vajalikud tööd.

Muudatuste hinnastamine ja jälgimine on eelarvestamise juhendi teema. Kuidas muudatust hinnata ühikhindade ja eelarve struktuuri abil, on kirjeldatud artiklis muudatused ja lisatööd eelarvestamise vaates. Kuidas kulusid ehituse vältel jälgida, on kirjeldatud artiklis kulude jälgimine ehituse ajal. Siin käsitletakse ainult õigust nõuda, vastu võtta ja keelduda.

Hankija puhul ei piisa poolte kokkuleppest. Avaliku hankelepingu muutmist piirab riigihangete seadus, ja see on käsitletud juhendi hankelepingu harus.

• Artikkel lisatöö või muudatustöö: miks vahe loeb selgitab, kuidas kahte mõistet kohtupraktikas eristatakse ja kuidas muudatus kirjalikult kvalifitseerida selle tellimise hetkel.
• Artikkel eelarve oluline ületamine ja teatamiskohustus käsitleb VÕS § 639 lõikeid 2 ja 3: kolme tingimust, mille korral töövõtja võib mittesiduva eelarve ületamist nõuda, ning tellija valikut ületamise vastuvõtmise ja lepingu ülesütlemise vahel.
• Artikkel hinnatõus lepingu ajal: kes kannab riski näitab, et hinnatõusu riski määrab leping, mitte indeks, ja et VÕS § 97 on kitsas erand.
• Artikkel ehitusdokumendid tõendina: päevik, aktid ja protokollid näitab, milline otsus peab olema kirjas millises dokumendis ja kes selle allkirjastab.