Mida tähendab siin sõna eelarve
Selles artiklis tähendab eelarve võlaõigusseaduse § 639 mõistes töövõtulepingus kokku lepitud töö hinnangulist maksumust. See ei ole ehitusettevõtte sisemine detailne eelarve, mida käsitleb eelarvestamise juhend. Seadus lubab poolte kokkuleppel muuta eelarve töövõtjale kas siduvaks või mittesiduvaks, ja kui kokkulepet ei ole, eeldatakse siduvat eelarvet (§ 639 lg 1). Kuidas kahte liiki eristada ja milline lepingutingimus eelduse ümber pöörab, on kirjeldatud artiklis siduv või mittesiduv eelarve.
Siduva eelarve korral ei ole ületamise küsimust samal kujul. Riigikohtu praktika ülevaate „Töövõtuleping“ (2022) järgi ei saa töövõtja siduva eelarve korral eelarvet ületavat tasu nõuda (Riigikohtu 19.12.2017 otsus nr 2-15-15662/55, p 12). Allpool kirjeldatud kord kehtib seega mittesiduva eelarve kohta.
Seaduse tekst
VÕS § 639 „Eelarve ületamine“ on lühike, ja kogu tellija kaitse on kolmes lõikes.
| Lõige | Seaduse tekst |
|---|---|
| lg 1 | „Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.“ |
| lg 2 | „Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.“ |
| lg 3 | „Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.“ |
Kolm tingimust töövõtja lisatasuks
Töövõtja võib mittesiduva eelarve ületamise eest lepingulist lisatasu nõuda ainult siis, kui kõik kolm tingimust on täidetud. Kui puudub üksnes viivitamatu teade, jääb talle nõue alusetu rikastumise ulatuses (vt allpool). Iga tingimus on tellija jaoks eraldi kontrollpunkt.
| Tingimus | Mida seadus ütleb | Mida tellija kontrollib |
|---|---|---|
| Ületamine on oluline | § 639 lg 2 lause 1; seadus ei anna protsenti | kui suur on ületamine võrreldes eelarvega ja kas see on põhjendatud |
| Ületamist ei olnud võimalik ette näha | § 639 lg 2 lause 1 | mis on ületamise põhjus ja kas see oli lepingu sõlmimisel teada või ettenähtav |
| Töövõtja teatas viivitamata | § 639 lg 2 lause 2 | millal töövõtja ületamisest teada sai ja millal ta tellijale teatas |
Seadus ei määra, millal ületamine on oluline. Võlaõigusseadus ei anna selle kohta protsenti ega summat, ja tellija ei peaks lepingupartneri väitel põhinevat „tavalist“ piiri aktsepteerima ilma seda kontrollimata. Kui pooltel on huvi seda küsimust vältida, võivad nad lepingus ise kokku leppida, millisest ületamisest alates töövõtja peab teatama.
Ettenähtavus on tingimustest kõige vaieldavam. Riigikohtu praktika ülevaate järgi võib töövõtja mittesiduva eelarve ületamise eest lisatasu nõuda ainult siis, kui ületamist ei olnud võimalik ette näha (Riigikohtu 12.11.2014 otsus nr 3-2-1-102-14, p 19 ja 22). Sama ülevaate järgi ei tõenda pelgalt see, et ületamine on suur, et seda ei olnud võimalik ette näha (Riigikohtu 05.11.2008 otsus nr 3-2-1-79-08, p 13). Suur ületamine võib vastupidi viidata sellele, et eelarve oli algusest peale koostatud liiga optimistlikult.
Kui töövõtja ei teata
Teatamata jätmise tagajärg on seaduses otse kirjas: töövõtja võib eelarvet ületanud summat nõuda ainult ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud (§ 639 lg 2 lause 3). Lepingulist lisatasu sel juhul ei ole.
Teatamiskohustuse mõte on anda tellijale valik õigel ajal. Riigikohtu praktika ülevaate järgi peab tellijal olema võimalus otsustada, kas nõustuda eelarve ületamisega või leping üles öelda. Tööde lõpus esitatud lõpparve, mis ületab eelarvet, ei anna tellijale enam valikut, sest töö on juba tehtud.
§ 639 ei sätesta teate vormi, seega on tellija huvides nõuda lepingus kirjalikku teadet. Kasulik lepingutingimus näeb ette, et ületamisest teatatakse kirjalikult, et teates on märgitud ületamise põhjus, eeldatav uus maksumus ja mõju tähtajale, ning et kuni tellija otsuseni ei tehta töid, mille hind ületab eelarvet. Teate kuupäev on hilisemas vaidluses sageli otsustav, ja kuidas see dokumentidesse kanda, on kirjeldatud selle haru artiklis ehitusdokumentidest.
Tellija valik: nõustuda või leping üles öelda
Kui teade saabub, on tellijal kaks seaduslikku teed, ja mõlema hind tuleb arvutada enne otsustamist. Esimene tee on ületamisega nõustuda. Nõusolek tuleks anda kirjalikult ja kindla summa või kindla arvutusviisi kohta. Riigikohtu praktika ülevaate järgi on mittesiduv eelarve esialgne arvestus, ja pooled võivad kokku leppida hinna muutmises (3-2-1-79-08, p 12). Selline kokkulepe asendab eelarve uue hinnaga ja sulgeb küsimuse, kas tingimused olid täidetud. Nõusolekut ei pea andma tingimusteta: tellija võib nõustuda osaliselt või seada tingimuseks, et uus summa on siduv.
Teine tee on leping üles öelda eelarve ületamise tõttu. Sel juhul ei pea tellija maksma eelarvet ületavat tasu (§ 639 lg 3). See on erinev tavalisest ülesütlemisest, mida tellija võib teha igal ajal VÕS § 655 alusel: sel juhul on töövõtjal õigus kokkulepitud tasule, millest arvatakse maha see, mille ta ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada. Kuidas § 655 alusel makstav summa arvutada ja millal see on soodsam või kallim, on kirjeldatud artiklis tellija õigus leping igal ajal üles öelda ja selle hind.
| Tellija otsus | Mis tellija maksab | Õiguslik alus |
|---|---|---|
| nõustub ületamisega | kokkulepitud uus hind | poolte kokkulepe |
| ei nõustu ja vaidlustab tingimused | eelarve, kui ületamine ei ole oluline või oli ettenähtav; kui teade jäi tegemata, ületav osa üksnes alusetu rikastumise ulatuses; muidu ka ületav osa | § 639 lg 2 |
| ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles | ei pea maksma eelarvet ületavat tasu | § 639 lg 3 |
| ütleb lepingu üles muul põhjusel | kokkulepitud tasu miinus kokkuhoid ja muu tulu | § 655 lg 1 |
Ülesütlemine on otsus, mille hinda ei mõõdeta ainult lepingu järgi. Uue töövõtja leidmine, ooteaeg, ehitusplatsi üleandmine ja tehtud tööde vastuvõtmine on kulud, mis tuleb võrrelda ületamise summaga. Ülesütlemine on tugev hoob just seepärast, et see on olemas: töövõtja, kes teab, et tellija on valmis lepingu üles ütlema, põhjendab ületamist hoolikamalt.
Mida tellija teeb, kui teade saabub
Esimene samm on küsida põhjust kirjalikult. Tellija peaks paluma töövõtjalt kirjeldust, mis ületamise põhjustas, millal see sai teatavaks, ja miks seda ei olnud lepingu sõlmimisel võimalik ette näha. Vastus näitab, kas tegemist on üldse eelarve ületamisega või hoopis lisatööga, mille kohta kehtib teine kord; seda eristust selgitab haru teine artikkel lisatöö ja muudatustöö kohta.
Teine samm on kontrollida teate aega. Kui töövõtja teadis ületamisest juba varem ja teatas alles siis, kui töö oli tehtud, ei ole teade olnud viivitamatu. Ehitustööde päevik, töökoosolekute protokollid ja kirjavahetus näitavad sageli, millal küsimus esimest korda tõstatati.
Kolmas samm on otsustada kirjalikult ja tähtaegselt. Vaikimine on ohtlik, sest töö jätkub ja tellija käitumist võidakse hiljem tõlgendada nõusolekuna (VÕS § 29 lg 5). Otsus peaks ütlema selgelt, kas tellija nõustub, millise summaga, või ütleb lepingu üles, ja millisele sättele ta tugineb.
Neljas samm on arvutada ülesütlemise hind enne otsust, mitte pärast. Tellija, kes teab, mida maksaks lõpetamine, saab rääkida läbi ka ületamise suuruse üle. Kui reserv on lepingu hinnast eraldi ette nähtud, on selle kasutamine eraldi otsus; reservi kavandamist käsitleb artikkel reserv ja ettenägematud kulud.
Fiktiivne näide
Järgmine näide on fiktiivne ja näitab ainult arutluskäiku. Ärihoone tellija sõlmis lepingu mittesiduva eelarvega 400 000 eurot. Pärast vundamendi valamist teatab töövõtja, et kandekonstruktsioonide terase hinnatõusu tõttu on eeldatav maksumus 452 000 eurot, ehk 52 000 eurot üle eelarve.
Tellija küsib esiteks, millal hinnatõus sai teatavaks. Kirjavahetusest selgub, et töövõtja mainis terase hinda töökoosolekul juba 2 kuud varem, kuid kirjalikku teadet ei esitanud. Teiseks küsib tellija, kas hinnatõus oli lepingu sõlmimisel ette nähtav: kui hinnatõus oli toona juba avalikult teada, on see ettenähtavuse vastu argument. Kolmandaks arvutab tellija, mida maksaks lepingu lõpetamine ja uue töövõtja leidmine. Nende kolme vastuse põhjal on tal alus läbirääkimisteks: kas nõustuda osaga ületamisest siduva uue hinna vastu või öelda leping üles. Kas 52 000 eurot on selle eelarve juures oluline ületamine, seadus ei ütle, ja näide ei võta selles küsimuses seisukohta.
Hankija eripära
Hankija jaoks on mittesiduva hinna ruum piiratud. Riigikohtu praktika ülevaate järgi ei saa avaliku hankelepingu hinnakokkulepe olla täiesti mittesiduv (3-2-1-102-14, p 13, 14 ja 19). Hankija jaoks on hinna muutmise küsimus seega riigihangete seaduse küsimus, mida käsitleb juhendi hankelepingu haru.
Artikkel kirjeldab õigusnormide ja avaldatud kohtupraktika seisu kontrollimise kuupäeval ja on mõeldud erialaseks orienteerumiseks. See ei asenda õigusnõu ega konkreetse juhtumi läbivaatamist.