Iga väljapääsu hind
Ehituslepingust saab tellija välja astuda mitmel õiguslikul alusel ning igaühel neist on erinev rahaline tagajärg. VÕS kasutab töövõtulepingu poolte kohta mõisteid tellija ja töövõtja (§ 635 lg 1); praktikas räägitakse ka peatöövõtjast, kuid seaduses see mõiste puudub. Alljärgnev tabel koondab peamised juhtumid.
| Olukord | Alus | Mida tellija maksab | Kus täpsemalt |
|---|---|---|---|
| Tellija ütleb lepingu üles ilma põhjuseta | VÕS § 655 lg 1 | kokkulepitud tasu, millest arvatakse maha töövõtja kokkuhoid ja see, mille ta oma tööjõu muul viisil kasutamisega omandas või oleks võinud omandada | ülesütlemisõiguse artikkel |
| Tellija ütleb lepingu üles mittesiduva eelarve olulise ületamise tõttu | VÕS § 639 lg 3 | eelarvet ületavat tasu ei maksa | ülesütlemisõiguse artikkel |
| Töövõtja rikub lepingut oluliselt (puudusi ei parandata) | VÕS § 647, § 655 lg 2 | § 655 hüvitise kord ei kohaldu; tellija võib lepingust taganeda | puuduste artikkel |
| Tellija ise viivitab otsuse, materjali või juhisega | VÕS § 652 | töövõtja kahju; olulise rikkumise korral tehtud töö tasu ja kulud | tellija viivituse artikkel |
| Töövõtja hilineb ja lepingus on leppetrahv | VÕS § 158, § 162 | töövõtja maksab tellijale, kuid kohus võib ebamõistlikult suurt trahvi vähendada | leppetrahvi artikkel |
Tabelist järeldub esimene praktiline reegel: alus valitakse enne teadet, mitte pärast. Sama sündmus, näiteks venima jäänud ehitus, võib viia väga erineva arveni sõltuvalt sellest, kas tellija ütleb lepingu üles § 655 alusel või taganeb sellest töövõtja olulise rikkumise tõttu. Viimasel juhul ei pea ta maksma § 655 järgset hüvitist, kuid peab rikkumise olemasolu tõendama.
Ülesütlemine igal ajal ei ole tasuta
Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda (VÕS § 655 lg 1), kuid see on väljapääs, mitte kokkuhoid. Töövõtjal jääb õigus kokkulepitud tasule, millest arvatakse maha see, mille ta ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mujal teenis. Sisuliselt maksab tellija tehtud töö eest ja lisaks tegemata osa hinna selles ulatuses, mida töövõtja ei hoidnud kokku ega teeninud mujal; sellele lisandub ehituse lõpetamiseks palgatava uue töövõtja hind.
Kui ülesütlemise põhjus on mittesiduva eelarve oluline ületamine, on olukord teine: § 639 lg 3 järgi ei pea tellija maksma eelarvet ületavat tasu. Eelarve tähendab siin VÕS § 639 mõttes lepingus kokku lepitud töö hinnangulist maksumust, mitte ettevõtte sisemist kalkulatsiooni.
Tellija võib arvet ka ise suurendada
Rikkumine ei ole ainult töövõtja probleem. Kui tellija peab tegema toimingu, näiteks andma materjali või juhise või tegema muud koostööd, ja ta viivitab, võib töövõtja nõuda viivitusest tekkinud kahju hüvitamist (VÕS § 652 lg 1). Kui viivitus on ühtlasi oluline lepingurikkumine, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu ning kulusid, mida tasu ei hõlma (lg 2). Hilinenud otsus maksab seega raha ka siis, kui ükski ehitusplatsil olev töövõtja midagi valesti ei tee.
Puudused ja oluline rikkumine
Puuduse puhul on tellija esimene kohustus kiire läbivaatus ja teatamine, mitte rahaline nõue. Kutse- või majandustegevuses tegutsev tellija peab töö viivitamata üle vaatama (VÕS § 643) ja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul piisava täpsusega teatama (§ 644). Parandamise kulud kannab töövõtja (§ 646 lg 4); kui ta mõistliku aja jooksul ei paranda, võib tellija puuduse ise kõrvaldada või kõrvaldada lasta ja nõuda mõistlike kulutuste hüvitamist (§ 646 lg 5). Kui parandamine ebaõnnestub või sellest keeldutakse põhjuseta, on tegemist olulise rikkumisega ja tellija võib lepingust taganeda (§ 647).
Leppetrahv: kaitse, mis võib kahaneda
Leppetrahv on lepingus kokku lepitud summa, mida rikkuv pool maksab (VÕS § 158), kuid selle suurus ei ole lõplik. Ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus võlgniku nõudel vähendada mõistliku suuruseni, seda õigust ei saa lepinguga välistada ja pärast trahvi tasumist vähendamist enam nõuda ei saa (§ 162). Liiga kõrge trahv ei kaitse seega eelarvet paremini: see muutub vaidluse esemeks või jõuab pakkumuse hindadesse.
Reserv ei asenda arvutust
Väljapääsu hind kuulub lõppmaksumuse prognoosi, mitte reservi üldise rea alla. Reservi suurust ja selle kasutamist käsitleb eraldi artikkel reservist ja ettenägematutest kuludest; siin on oluline vaid see, et ülesütlemise hüvitis või uue töövõtja lisakulu tuleb arvutada eraldi, enne kui otsus tehakse.
Selle haru artiklid
- Artikkel tellija õigusest leping igal ajal üles öelda käsitleb VÕS § 655 hüvitise arvutamist, selle erinevust eelarve ületamise tõttu ülesütlemisest ning hankija ülesütlemist riigihangete seaduse § 124 alusel.
- Artikkel tellija viivitusest käsitleb VÕS § 652 ja § 653 tagajärgi ning seda, kuidas otsuste ajakava ja kirjalik jälg tellija riski vähendavad.
- Artikkel puudustest, parandamisest ja olulisest rikkumisest käsitleb teatamise tähtaegu, parandamise kulusid, taganemist ja nõuete aegumist.
- Artikkel leppetrahvist ja selle piiridest käsitleb trahvi seost tellija tegeliku kahjuga, ülempiiri ja kohtuliku vähendamise reegleid.
Artikkel kirjeldab õigusnormide seisu kontrollimise kuupäeval ja annab erialast orientatsiooni. See ei asenda õigusnõustamist ega konkreetse juhtumi hindamist.