Määruse reegel
Ehitusprojekti nõuete määrus (majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97) seab projektile kaks nõuet, mis on omavahel seotud. Esiteks peab projekt olema loetav, vastuoludeta, arusaadav ja üheselt mõistetav vastava ala spetsialistile (§ 2 lg 1). Teiseks, kui vastuolu sellele vaatamata esineb, ütleb määrus, kuidas projekti lugeda.
Paragrahvi 6 lõike 2 sõnastus on: sama staadiumi dokumentide vastuolu korral „lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest“. Erand on tööprojekt, millel ei ole seletuskirja: siis lähtutakse esmalt joonistest (§ 6 lg 3).
| Olukord | Mis kehtib | Säte |
|---|---|---|
| Seletuskiri ja joonis on vastuolus (sama staadium) | seletuskiri | määrus nr 97 § 6 lg 2 |
| Joonis ja muu projekti dokument on vastuolus (sama staadium) | joonis | § 6 lg 2 |
| Tööprojektis ei ole seletuskirja | esmalt joonised | § 6 lg 3 |
| Eelmise ja järgmise staadiumi lahendus erinevad | tellija kooskõlastatud eelmine staadium on järgmise siduv lähteülesanne | § 5 lg 3 |
| Lepingu põhitekst, pakkumus ja projekt on vastuolus | määrus seda ei reguleeri; määrab leping või selle puudumisel tõlgendamine | VÕS § 29 |
Reegel on lihtne, kuid selle ulatus on piiratud. See käsitleb ühe staadiumi dokumente ühe projekti sees. See ei ütle, kas kehtib projekt või hinnatabel, projekt või tehniline kirjeldus, mille töövõtja oma pakkumusele lisas, ega seda, kas kehtib lepingu põhitekst või üldtingimused. Need on lepingudokumentide järjekorra küsimused.
Kes vastutab projekti terviklikkuse eest
Määrus paneb terviklikkuse eest vastutuse peaprojekteerijale. Peaprojekteerija vastutab projekti osade tervikluse ja omavahelise kokkusobivuse eest (§ 2 lg 3 kuni 5). Vastuolu seletuskirja ja joonise vahel on seega esmajoones projekti puudus, mitte töövõtja viga.
Töövõtja ees on olukord teine. Riigikohtu praktika ülevaate järgi vastutab tellija selle projekti vastavuse eest, mille ta töövõtjale annab (RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662/55, p 19). Kui vastuolu tõttu tekib lisakulu, kannab selle töövõtja ees üldjuhul tellija, kes saab seejärel nõuda kahju hüvitamist projekteerijalt nende omavahelise lepingu alusel. Projekteerija vastutuse ulatust käsitleb artikkel Projekteerija vastutus ja projekti vead.
Kuidas vastuolu jõuab lõpparvesse
Vastuolu, mida enne lepingu sõlmimist ei märgatud, muutub ehitusel valikuks kahe lahenduse vahel, ja kui valitud lahendus on kallim kui hinnatud lahendus, järgneb lisatöönõue. Töövõtja väidab tavaliselt, et ta hindas odavamat versiooni; tellija väidab, et hinnas oli kallim. Määruse järjekord annab sellele vaidlusele lähtepunkti.
Kui seletuskiri ja joonised on vastuolus ning tellija soovib joonisel näidatud lahendust, kuid seletuskirjas on teine, kehtib projekti lugemisel seletuskiri. Kui töövõtja hindas seletuskirja järgi, on joonisele vastava lahenduse tellimine muudatus, mille hind tuleb kokku leppida. Kui seletuskirjas on kallim lahendus ja töövõtja hindas odavamat joonist, on töövõtjal raskem väita, et kallim lahendus ei olnud hinnas.
Järjekord ei lahenda kõike. Kui leping ei viita projektile kui tervikule või kui pakkumus sisaldab omaenda kirjeldust, tuleb kõigepealt otsustada, millised dokumendid üldse lepingu sisu määravad. Seda käsitleb artikkel Mida lepingu hind katab ja mida mitte. Ja kui lepingus on mittesiduv eelarve, on vastuoluga seotud lisakulu üks võimalikest ületamise põhjustest, mida käsitletakse VÕS § 639 lg 2 tingimustel.
Väljamõeldud näide
Järgnev näide on väljamõeldud. Büroohoone põhiprojekti seletuskiri nõuab ruumides ripplagesid, kuid koridoride lõike joonistel on lagi näidatud ilma ripplaeta. Töövõtja hindab ripplaed ainult ruumidesse ja märgib hinnatabelisse koridori lagede viimistluse värvimisena.
Ehituse ajal nõuab tellija, et ka koridoridesse paigaldataks ripplaed. Töövõtja esitab selle lisatööna. Kui seletuskiri nõuab ripplagesid sõnaselgelt kõigis siseruumides, kehtib projekti lugemisel seletuskiri ja tellijal on alus väita, et koridorid olid hinnas. Kui seletuskiri räägib üksnes „ruumidest“ ega maini koridore, ei ole vastuolu ja tegemist on uue tellimusega. Vahe sõltub ühest sõnast, ja seda sõna tasub lugeda enne allkirja.
Projekti järjekord ja lepingu järjekord
Määruse järjekord kehtib projekti sees; lepingu dokumentide järjekorra peab kirjutama leping. Ehitusleping koosneb tavaliselt mitmest dokumendist: lepingu põhitekst, eritingimused, üldtingimused, pakkumus, hinnatabel, tehniline kirjeldus ja projekt. Kui need on omavahel vastuolus, ei aita määrus nr 97, vaid lahendus tuleb lepingust või VÕS § 29 järgi tõlgendamisest, mis arvestab muu hulgas poolte eelläbirääkimisi, käitumist ja väljendite tavapärast tähendust tegevusalal.
Tellija huvides on järjekord ise kirja panna. Üks võimalik lahendus on nimetada lepingus dokumendid kahanevas järjekorras: esmalt lepingu põhitekst ja eritingimused, siis üldtingimused, siis tehniline kirjeldus ja projekt, siis pakkumus ja hinnatabel. Projekti sees võib leping viidata määruse nr 97 § 6 lg 2 järjekorrale või seada teistsuguse, kui tellijal on selleks põhjus.
Valdkonna üldtingimused võivad sisaldada omaenda järjekorda. Kui leping viitab ehituse töövõtulepingute üldtingimustele (näiteks ETÜ 2013, millele Riigikohtu praktika ülevaade samuti viitab), tuleb kontrollida, mida need dokumentide järjekorra kohta ütlevad ja kas lepingu eritingimused neist erinevad. Eritingimuste ja üldtingimuste vahekord tuleb samuti lepingus kirja panna.
Hinnatabeli koht järjekorras on tellija jaoks eriti oluline. Kui hinnatabel on projektist kõrgemal, võib hinnatabelis puuduv rida tähendada, et töö ei ole hinnas, kuigi see on projektis näidatud. Kui projekt on hinnatabelist kõrgemal, on hinnatabeli lünk töövõtja risk. Kumb lahendus on tellijale parem, sõltub sellest, kumb dokument on täielikum.
Staadiumide vahelised erinevused ja projekti muutmine
Kõik erinevused ei ole sama staadiumi vastuolud. Kui leping on sõlmitud põhiprojekti alusel ja ehitatakse tööprojekti järgi, võib tööprojekt lahendust täpsustada või muuta. Määruse järgi on tellija kooskõlastatud eelmine staadium järgmise staadiumi siduv lähteülesanne (§ 5 lg 3), nii et tööprojekt ei peaks põhiprojektist kõrvale kalduma ilma tellija nõusolekuta.
Projekti muutmine peab olema dokumenteeritud. Määruse § 12 järgi lisatakse muudatustele seletuskiri, mis kirjeldab põhjusi ja võimalikke mõjusid (lg 7), ning nimekiri kehtivatest, lisatud, asendatud ja kehtetuks muutunud dokumentidest (lg 8). Kui projekti muudab muu isik kui algne autor, on vaja algse autori arvamust (lg 4). Tellija jaoks on kehtivate dokumentide nimekiri lepingu hinna seisukohast sama oluline kui joonis ise: see ütleb, millise versiooni järgi hind anti ja millise järgi ehitatakse. Kui ehitatud ehitis lõpuks projektist erineb, tekivad lisaks hinnaküsimusele ka ehitusloa ja registri küsimused; neid käsitleb artikkel sellest, mis saab siis, kui ehitatu erineb projektist.
Mida tellija teeb enne allkirjastamist ja ehituse ajal
Enne allkirjastamist on vastuolu kõige odavam lahendada. Pakkumuste etapis võib tellija paluda pakkujatel teatada märgatud vastuoludest ja vastata neile kirjalikult kõigile ühtemoodi; vastused tuleb lisada lepingudokumentide hulka. Lepingusse tasub kirjutada, et töövõtja on dokumendid läbi vaadanud ja teatab ehituse käigus avastatud vastuoludest enne vastava töö tegemist.
Ehituse ajal on küsimus otsuses ja selle jäljes. Kui vastuolu avastatakse, peaks töövõtja sellest kirjalikult teatama, projekteerija andma lahenduse ja tellija otsustama, kas lahendus on hinnas või muudatus, enne kui tööd tehakse. Otsus kantakse ehituspäevikusse või töökoosoleku protokolli, et see oleks hiljem tõendatav.
Tellija saab vastuolusid otsida ka ise enne hanget. Lihtsaim kontroll on võrrelda seletuskirja peamisi materjali- ja lahendusnõudeid vastavate joonistega ning tehnilise kirjelduse ridadega, alustades suure maksumusega osadest: kandekonstruktsioonid, fassaad, tehnosüsteemid ja viimistlus. Kõiki vastuolusid ei leia, kuid iga enne hanget leitud vastuolu on üks lisatöönõue vähem. Leitud vastuolud tuleb lasta projekteerijal parandada enne, kui projekt läheb pakkujatele, sest pärast lepingu sõlmimist on parandus juba muudatus.
Pakkujate küsimused on samuti teave. Kui mitu pakkujat küsivad sama koha kohta, on see märk, et dokument on mitmeti mõistetav. Vastus, mis antakse kõigile kirjalikult ja lisatakse lepingudokumentide hulka, sulgeb selle koha nii hinna kui ka hilisema tõlgendamise jaoks.
Omanikujärelevalve ei hinda lahenduse sobivust. Omanikujärelevalve tegemise korra järgi ei ole järelevalve ülesanne hinnata projektis esitatud arhitektuurse või tehnilise lahenduse sobilikkust, kuid ta võib teha ettepanekuid muudatusteks (määrus nr 80 § 4 lg 6). Vastuolu lahendamine jääb seega projekteerijale ja otsus tellijale.
Artikkel kirjeldab õigusnorme kontrollimise kuupäeva seisuga ja on mõeldud erialaseks orienteerumiseks. See ei asenda õigusnõustamist ega konkreetse juhtumi läbivaatamist.