Liigu sisu juurde

Omanikujärelevalve: mida seadus nõuab ja mida mitte

📐 Artikkel

Autor: , ehitusökonomist

Teave kontrollitud 8 min lugemisaeg

Mida sellest artiklist leiate Ehitusseadustiku § 20 kohustus ja selle neli lõiget, millal määrus nr 80 kehtib, 13 kohustuslikku kontrolli, 2 tööpäeva tähtajad, mida järelevalve tegija ei pea hindama ning mida tellija peab järelevalvelepingusse lisama, kui ta soovib kontrolli ka maksumuse üle.

Paljud tellijad eeldavad, et omanikujärelevalve hoiab silma peal ka arvetel ja lisatöödel. Seadus ja määrus nr 80 näevad ette tehnilise järelevalve: vastavus projektile, ehituslepingule ja kvaliteedinõuetele. Hinna, tööde eest esitatud arvete ja lisatööde kontrolli määrus ei maini. Kui tellija soovib, et järelevalve hõlmaks ka lõppmaksumust, peab ta selle järelevalvelepingusse kirjutama.

Mida ütleb ehitusseadustiku § 20

Omanikujärelevalve kohustus lasub omanikul, mitte töövõtjal. Ehitusseadustik kasutab avaliku õiguse mõistet omanik; tavaliselt on see sama isik, kes võlaõigusseaduse mõttes on ehituslepingus tellija. Paragrahvi 20 neli lõiget annavad kohustusele raamistiku.

Lõige 1 sätestab kohustuse. „Omanikul on kohustus tagada ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve).“ Sama mõtet kordab omaniku kohustuste loetelu § 19 lg 1 p 5: omanik tagab „seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve“.

Lõige 2 nõuab sõltumatust. „Omanikujärelevalve tegija ei või olla majandustegevuse raames seotud sama ehitisega seonduva muu tegevusega ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.“ Järelevalve tegija ei või seega olla seotud töövõtjaga ega teiste isikutega, kelle tööd ta kontrollib.

Lõige 3 lubab kaasata pädeva isiku. Kui omanikul endal pädevus puudub, kaasab ta pädeva isiku, kes tegutseb selle isiku vastutusel, kes ta kaasas.

Lõige 4 kaitseb tellija nõudeid töövõtja vastu. „Omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel.“ Töövõtja ei saa puuduse korral väita, et järelevalve oleks pidanud selle avastama ja tellija on seetõttu oma nõudest ilma jäänud. Puuduste ja nende parandamise kulu käsitleb artikkel puudustest, parandamisest ja olulisest rikkumisest.

Lõike 1 ja 2 praegune sõnastus kehtib alates 1. augustist 2026. See artikkel ei võrdle seda varasema sõnastusega; mis ehitusseadustikus 1. augustil 2026 muutus, käsitleb ehitusseadustiku muudatuste juhend.

Järelevalve tegijale kehtivad ka kvalifikatsiooni- ja teatamisnõuded. Ehitusseadustiku § 24 lg 2 p 3 järgi peab omanikujärelevalve tegemiseks olema tõendatud kvalifikatsioon ning § 25 järgi tuleb tegevusest teatada. Ehitamise alustamise teatis sisaldab § 43 lg 2 järgi omanikujärelevalve tegija andmeid. Ehitusloakohustusliku tee ehitamisel nõuab omanikujärelevalvet eraldi § 98.

Millal määrus nr 80 kehtib

Määrus nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ on kehtinud muutmata kujul alates 6. juulist 2015. See kehtestab asjatundliku järelevalve miinimumnõuded (§ 1 lg 1) ja on antud ehitusseadustiku § 20 lg 5 alusel.

Rakendusala on määratud viie juhuga (§ 1 lg 2): ehitusloakohustuslik ehitamine; ehitusteatise kohustusega ehitamine, kui ehitusseadustiku lisa 1 järgi on vaja ehitusprojekti; ehitamine, mille puhul on kasutusloa saamiseks vaja ehitusprojekti; kasutusteatise kohustusega ehitamine, kui lisa 2 järgi on vaja ehitusprojekti; ning oluline rekonstrueerimine. Lõige 3 jätab välja abihooned, millel puudub sisekliima ning mille ehitisealune pind on kuni 60 m² ja kõrgus kuni 5 m.

Järelevalve kestab vähemalt kasutusteatise või kasutusloani (§ 2 lg 1). Järelevalveleping, mis lõpeb varem, ei täida määruse miinimumnõuet, mistõttu tasub see tähtaeg lepingusse kirjutada.

Kohustuslikud kontrollid ja tähtajad

Määrus loetleb 13 kontrolli (§ 4 lg 2). Lõppmaksumuse seisukohast on kolm neist olulised: punkt 5 nõuab kontrolli, kas ehitamine vastab projektile ning „ehitaja ja omaniku vahelises lepingus kokkulepitud tingimustele ja kvaliteedile“; punkt 10 hõlmab kaetud töid; punkt 13 nõuab kontrolli „ehitamise kvaliteeti ja vastavust ehituslepingule“. Järelevalve kontrollib seega, kas tehakse seda, mis lepingus on kokku lepitud. See ei ole sama mis kontroll, kas töö eest esitatud summa on õige.

Kohustus Säte Mida see tellijale annab
Järelevalve programm või kvaliteedi tagamise kava, koostatud koos omanikuga § 4 lg 1 võimaluse lisada kavasse kontrollpunkte, mida tellija vajab
13 kohustuslikku kontrolli, sh vastavus ehituslepingule § 4 lg 2 p 5, p 10, p 13 tõendi, et töö vastab lepingu tingimustele ja kvaliteedile
Viivitamatu teavitamine (12 juhtu, sh projektile mittevastavus) § 5 lg 1 varajase teate, mis võimaldab otsustada enne, kui töö kaetakse
Muudest omaniku õiguste rikkumistest kirjalik teade 2 tööpäeva jooksul § 5 lg 2 kirjaliku jälje, mida saab hiljem tõendina kasutada
Teadete kandmine ehitustööde päevikusse § 5 lg 4 dokumendi, mida ehitusloakohustusliku ehitamise korral peetakse ehitusseadustiku § 15 järgi niikuinii
Nõuded kirjalikult 2 tööpäeva jooksul § 6 lg 3 tähtaja, mille ületamist saab tuvastada
Dokumendi allkirjastamisest keeldumine kirjalikult põhjendatud § 6 lg 4 põhjenduse, kui järelevalve ei kinnita akti või muud dokumenti

Järelevalve tegija õigused on suunatud vastavusele. Paragrahvi 6 lg 1 järgi võib ta nõuda muu hulgas ehitusprojekti vastavusse viimist, dokumente, ehitustoodete asendamist, projektile või lepingule mittevastavate tööde ümbertegemist ning tööde peatamist ohu või mittevastavuse korral. Need õigused kaitsevad kvaliteeti, kuid kaudselt ka hinda: projektile mittevastav töö, mis avastatakse enne katmist, on odavam parandada kui pärast. Kuidas dokumendid hiljem tõendina toimivad, käsitleb artikkel ehitusdokumentidest tõendina.

Tähtaegade kontrolli ja lepingu lõpetamise ettepaneku näeb määrus ette ainult teede puhul (§ 6 lg 5). Muude ehitiste puhul ei ole see järelevalve miinimumsisu osa.

Tellija peab järelevalvele andma vajalikud dokumendid. Paragrahvi 3 lg 2 järgi annab omanik järelevalve tegijale vähemalt ehitusloa ja ehitusprojekti, ehitaja ja omaniku vahelise lepingu, uuringud, ekspertiisi ja arvamused. Järelevalve, kellele ehituslepingut ei anta, ei saa kontrollida vastavust ehituslepingule.

Mida järelevalve ei pea tegema

Järelevalve ei hinda projekti lahenduse sobivust. Paragrahvi 4 lg 6 järgi: „Omanikujärelevalve tegija ülesandeks ei ole ehitusprojektis esitatud arhitektuurilise või tehnilise lahenduse sobilikkuse hindamine“. Ta võib teha muudatusettepanekuid, kuid projekti vead on projekteerija vastutuse küsimus, mida käsitleb artikkel projekteerija vastutusest.

Määrus ei maini hinda, tööde eest esitatud arveid ega lisatöid. Selle sõnastus on oluline: määrus seda ette ei näe, mis ei tähenda, et see oleks keelatud. Järelevalve tegija võib maksumuse kontrolli teha, kui leping seda nõuab. Kui leping seda ei nõua, ei saa tellija eeldada, et kontroll tehti.

Ülesanne Määruse nr 80 miinimumsisus Kui tellija soovib, tuleb kirjutada
Vastavus projektile ja ehituslepingule jah (§ 4 lg 2 p 5 ja p 13) lisada pole vaja, kuid kava võib täpsustada
Kaetud tööde kontroll jah (§ 4 lg 2 p 10) lisada pole vaja
Tehtud tööde mahu ja tööde eest esitatud summa kontroll ei maini järelevalvelepingusse
Lisatöö või muudatustöö eristamine ja hinnapakkumise hindamine ei maini järelevalvelepingusse või projektijuhi lepingusse
Tähtaegade kontroll (v.a teed) ei maini järelevalvelepingusse või projektijuhi lepingusse
Projekti lahenduse sobivuse hindamine ei kuulu (§ 4 lg 6) projekteerija leping või ekspertiis

Mida tellija järelevalvelepingusse lisab

Kui maksumuse kontroll on vajalik, kirjutatakse see ülesandena, mitte üldise hoolsuskohustusena. Säte „järelevalve tegija kaitseb tellija huve“ ei ütle, kas ta kontrollib tööde eest esitatud summasid. Selge lepingutingimus ütleb kolme asja: mida kontrollitakse (tehtud tööde maht, ühe makseperioodi summa, muudatuste hinnapakkumised), mille vastu (ehitusleping ja selle lisad) ja millise tähtaja jooksul pärast dokumendi saamist.

Lisatööde puhul piisab sageli arvamusest, mitte otsusest. Järelevalve tegija võib anda kirjaliku arvamuse, kas taotletud töö kuulub lepingu objekti või mitte, kuid otsuse teeb tellija. Kui tellija soovib, et keegi teine võiks tema nimel muudatusi heaks kiita, kirjutatakse see projektijuhi või tellija esindaja volitusse, mida käsitleb artikkel projektijuhist ja tellija esindajast.

Mitme järelevalve tegija korral on jaotus kirjalik. Paragrahvi 2 lg 2 järgi määrab omanik kirjalikult igaühe valdkonna ja ulatuse ning teavitab sellest ehitajat. Kui maksumuse kontroll antakse ühele neist, peab see sama dokumendi järgi olema üheselt selge.

Sõltumatus tuleb kinnitada kirjalikult. Paragrahvi 2 lg 3 ja 4 järgi kinnitab järelevalve tegija oma sõltumatust kirjalikult ja teavitab asjaoludest, mis võiksid seda mõjutada. Lõige 5 nõuab vastutava pädeva isiku määramist. Tellija hoiab need kinnitused lepingu juures.

Järelevalve programm on koht, kus tellija vajadused muutuvad kontrollpunktideks. Paragrahvi 4 lg 1 järgi koostatakse järelevalve programm või kvaliteedi tagamise kava koos omanikuga. Tellija saab sinna lisada hetked, mis mõjutavad lõppmaksumust kõige rohkem: kaetud tööde ülevaatus enne järgmise etapi algust, iga muudatuse kirjalik fikseerimine päevikus ja vahearuanne enne iga makset. Programm ei asenda lepingut, kuid näitab, kas lepingus kokkulepitud ülesanded on ka tegelikult ajakavas. Kui programmis ei ole maksumusega seotud kontrollpunkti, ei ole seda tõenäoliselt ka praktikas.

Hinda ei avaldata. Selle teenuse hinnale ei ole neutraalset avalikku allikat, mistõttu artikkel hinnatasemeid ei esita. Kui ehitus on renoveerimine, käsitleb projekteerija ja järelevalve valimist renoveerimisel eraldi juhend.

Artikkel kirjeldab õigusnormide seisu kontrollimise kuupäeval ja annab erialast orientatsiooni. See ei asenda õigusnõustamist ega konkreetse juhtumi hindamist.

Korduma kippuvad küsimused

Ehitusseadustiku § 20 lg 1 paneb kohustuse omanikule ning määrus nr 80 § 1 lg 2 määrab viis juhtu, mille kohta see kehtib, alates ehitusloakohustuslikust ehitamisest. Väikesed sisekliimata abihooned on § 1 lg 3 alusel välja jäetud.

Määrus nr 80 seda ette ei näe. Kui tellija soovib seda kontrolli, kirjutab ta selle järelevalvelepingusse koos tähtajaga.

Ehitusseadustiku § 20 lg 4 järgi ei piira järelevalve tegemine töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel. Järelevalve tegija enda vastutus tellija ees sõltub tema lepingust.

Ei. Paragrahvi 20 lg 2 järgi ei või järelevalve tegija olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb, ning määruse § 2 lg 3 järgi kinnitab ta oma sõltumatust kirjalikult.

← Ehitusleping ja lõppmaksumus: tellija õiguslikud hoovad